Valitsus mitmekesistab kogumispensioni väljamaksete võimalusi
„Eelnõu muudab pensionilepingute valiku mitmekesisemaks. Sõltumata kogutud summa suurusest on edaspidi kõigil inimestel võimalus valida garanteeritud suuruses sissetuleku ja investeerimistulemustest sõltuva sissetuleku vahel,“ ütles rahandusminister Sven Sester.
Nagu pensioni puhul üldiselt, makstakse ka teisest sambast raha välja eluaegse pensionina. Selleks tuleb elukindlustusseltsiga sõlmida pensionileping. Kui raha on kogutud liiga vähe, tehakse erandkorras väljamakseid otse pensionifondist. Seni on teises sambas kõik eluaegset pensioni pakkuvad lepingud olnud garanteeritud intressimääraga ja pensionär investeerimisriski võtta ei saa. Kui väljamakseid tehakse pensionifondist, on olukord vastupidine – investeerimisrisk on osakuomanikul.
Eelnõu arvestab sellega, et eakamad inimesed üldjuhul eelistavad kindlust riskide võtmisele. Inimesed, kel eluaegse pensioni maksmiseks on kogutud liiga vähe raha, saavad edaspidi valida fondipensioni ja tähtajalisena sõlmitava pensionilepingu vahel. Väljamakseid tehakse sellise lepingu alusel sama kaua kui fondipensioni puhul. See tähendab, et kui pensionile minna näiteks 65-aastaselt, tuleb leping sõlmida vähemalt üheksaks aastaks. Investeerimisriski võtab pensionäri asemel aga elukindlustusselts.
Inimesed, kellele makstakse teisest sambast raha välja pensionina, saavad eelnõu kohaselt valida klassikalise, intressigarantiid pakkuva pensionilepingu ja investeerimisriskiga pensionilepingu vahel. Investeerimisriskiga pensionilepingu puhul makstakse pensioni ikka elu lõpuni, kuid kogutud raha investeeritakse pensionifondides edasi, mistõttu hakkab pensioni suurus sõltuma sellest, kuidas investeeringutel läheb. „Siin me oleme võtnud arvesse väljakutseid, mida intressigarantii pakkumine esitab, ning otsinud lahendusi teise samba pensionide suurendamiseks madalate intressimäärade keskkonnas“, ütles rahandusministeeriumi finantspoliitika ja välissuhete asekantsler Märten Ross.
Seoses uute lepingute lisandumisega muudetakse ka seni kehtinud põhimõtet, et pensionile minnes saab sõlmida vaid ühe pensionilepingu. Edaspidi võib osakuomanik sõlmida ka mitu pensionilepingut, näiteks ühe investeerimisriskiga ja teise garanteeritud intressimääraga.
Teise samba puhul on oluline, et väljamaksete tingimuste ja pensioni suuruse kujunemise info oleks pensionisaajatele, pensionikogujatele ja teistelegi tervikuna kättesaadav. Lisaks pensionilepingut sõlmida soovivate isikute teavitamisele tuleb elukindlustusseltsidel avaldada pensioni suurust mõjutavate parameetrite kohta infot ka oma veebilehel.
Eelnõuga püütakse suurendada tööandjate kontakti kolmanda pensionisambaga. Osapooltele antakse täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu sõlmimisel õigus kokku leppida, et väljamakseid ei hakata tegema enne, kui kindlustusvõtja on jõudnud pensioniikka, mis on sellel puhul 55 eluaastat. Vabatahtlikke pensionifonde puudutav sarnane muudatus jõustus selle aasta alguses. Tegemist on muudatusega, mis võiks motiveerida tööandjaid oma töötajate pensioni kogumisse rohkem panustama, sest suureneb kindlus, et tehtud sissemakseid ka tegelikult pensionieas kasutama hakatakse.
Eesti õigusesse võetakse üle ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2014/50/EL, kus käsitletakse miinimumnõudeid liikmesriikide vahelise töötajate liikuvuse suurendamiseks täiendavate pensioniõiguste omandamise ja säilitamise parandamise teel.
Eelnõu jõustub üldises korras. Uutel tingimustel pensionilepingute sõlmimist puudutavad muudatused on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2018 ja direktiivi ülevõtmist puudutavad muudatused 21. mail 2018.
