Roldugin on avaldanud huvi osta ettevõte Conexus Baltic Grid, mille bilansis on ka Inčukalnsi gaasihoidla. Läti riigi poolt peab läbirääkimisi majandusminister Arvils Ašeradens (erakond Ühtsus). Et mitte mõjutada negatiivselt aktsiate hinda, ei avalda valitsus, kas kavatseb ära müüa ainult kontrollpaketi või kogu Läti riigile kuuluva 68-protsendise osaluse, vahendab Läti Delfi.

TV3 teatas ka Läti majandusministeeriumi salajasest uuringust, mille järgi hinnati gaasihoidla ja torujuhtmevõrgustiku hinnaks 200 miljonit eurot.

Varem teatas Läti televisioon, et kiirustades vastu võetud parandusi rahvusliku julgeoleku seadusesse selgitasid seimi liikmed potentsiaalsete tehingutega Inčukalnsi gaasihoidla ja magistraaltorujuhtmete ümber. Oli risk, et väärtuslik vara müüakse maha riigi jaoks ebasoovitavatele isikutele. Seejuures selgus, et poliitikutel oli võimalus takistada seda juba aasta tagasi, aga midagi ette ei võetud.

2015. aasta lõpus ja 2016. aasta alguses arutas seim parandusi energeetikaseadusesse, et võimaldada Lätis avatud gaasituru tekkimist. Seaduseelnõu nägi ette, et riigil oleks Inčukalnsi gaasihoidlate ja torujuhtmete eelisostuõigus. Selle kiitsid heaks ühiskondlike teenuste regulaator ja seimi majanduskomisjon, kuid gaasiettevõte Latvijas Gāze tegi avalduse, mille järgi rikub selline praktika aktsionäride kokkulepet. Juba järgmisel päeval võttis rahandusministeerium riigile eelisõiguse andmise idee tagasi.

Rahandusminister Dana Reizniece-Ozola, kes tollal oli majandusminister, teatas, et ei mäleta, miks ametnikud äkki oma arvamust muutsid, kuid ta viitas „juriidilise analüüsi andmetele, mis esitati erastamislepingu hinnangus“. Läti televisiooni teatel viitavad istungi salvestused sellele, et enne lõpphääletust teatas Reizniece-Ozola komisjoni liikmetele täpselt vastupidiselt, et mingeid kokkuleppe rikkumisi ei toimu. See tähendab, et oli teisi, teadmata põhjuseid, miks ministeerium oma idee tagasi võttis.

23. märtsil võttis seim viimasel lugemisel vastu parandused rahvuslikule julgeolekule tähtsate äriühingute kohta, milles öeldakse, et edaspidi peab iga isik, kes tahab saada märkimisväärse osa sellise ettevõtte aktsiatest, kõigepealt saama valitsuse heakskiidu. Asi puudutab osa suurtest elektroonilise side ettevõtetest, meediast ning ettevõtetest, mis tegutsevad gaasi-, elektri- ja soojusenergiaturul.

Jevgeni Roldugini vend Sergei Roldugin on tuntud tšellist, kes on Putini tütre Maria ristiisa. Seoses niinimetatud Panama paberitega nimetati Sergei Rolduginit Putini varjatud varanduse salajaseks haldajaks osaluse kaudu tehingutes mitmete offshore-firmade vahel.