Ministeerium: eesmärgita tehtud laiendatud päringud on seadusvastased

Laiendatud päring, mis ei ole tehtud eesmärgipäraselt ega ole põhjendatav, on isikuandmete kaitse seaduse vastane, ütles Enel Pungas, siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja.

Enel Pungas:

Päringuid saavad teha sisuliselt kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused, et täita oma ülesandeid, aga ka erasektori asutused, kellel on inimeste andmete vastu põhjendatud ja õigustatud huvi.

Laiendatud päring, mis ei ole tehtud eesmärgipäraselt ega ole põhjendatav, on isikuandmete kaitse seaduse vastane ning me rõhutame seda ka kõikidele asutustele, kellele on antud juurdepääs rahvastikuregistri andmetele.

Kui asutus soovib rahvastikuregistrisse päringute tegemiseks ligipääsu, peab tal selleks olema põhjendatud vajadus. Selleks peab asutus siseministeeriumile esitama taotluse selgitusega, miks, kuidas ja milliseid andmeid kasutatakse. Juurdepääsu rahvastikuregistri andmetele kergekäeliselt kindlasti ei anta.

Kontrollime regulaarselt, kas asutused peavad rahvastikuregistri andmeid töödeldes kinni neile antud volitustest. Kui tekib kahtlus, et mõni ametkond on kuritarvitanud neile antud volitusi, alustame haldusjärelevalve menetlust, mille käigus selgitame välja, kas tegemist oli kuritarvitamisega või mitte. Kui selgub, et tegemist oli rikkumisega, teavitame sellest andmekaitse inspektsiooni, kes rikkujaga edasi tegeleb.

Laiendatud päringud on põhjendatud näiteks juhtudel, kui on vaja tõendada omavahelisi suhteid – abikaasade ühine tuludeklaratsioon, lapse lasteaeda panemine, mõne pereliikmega juhtunud õnnetus jms.