Täna rahandusministeeriumi ees toimunud Eesti Energeetikatöötajate Ametiühingute Liidu korraldatud piketil esindas Eesti Energiat juhatuse liige Raine Pajo.

Ta rääkis piketil, et Enefit energiatootmise töötajate keskmine palk ulatub 1400 euroni. Tööjõukulud moodustavad ligikaudu 20% elektritoodangu omahinnast. Selle tõttu on juhtkond otsustanud kärpida tööjõukulusid.

Piketil väitsid töötajad, et jutud kõrgest palgast ei vasta tõele. Küsimusele, kui palju saavad Eesti Energia töötajad keskmiselt palka, kui maha arvata juhtkonna palgad vastas Pajo, et käesoleval aastal koostatud statistika põhjal oli Eesti Energia Ida-Virumaa ettevõtete keskmine palk siiski 1400 eurot kuus.

Kui suure osa palgast moodustavad lisatasud? "Kokku on meil kollektiivlepingus 14 erinevat toetust ja 9 lisatasu ja nende osakaal lepingus on erinev. Võib öelda, et lisatasude ja toetuste osakaal on suurusjärgus 25-30 protsenti," rääkis ta.

Energia juhtkond pakkus viimase ettepanekuna välja, et lisaks 1. jaanuaril toimunud 5-protsendilisele palgatõusule tõstetakse palka veel 3% võrra ja säilitatakse kõik kehtivad lisatasud ja soodustused, kuid vähendatakse samas töötajate lisapuhkusi kuni 7 päeva võrra.

"Me ei looda praegu kokku hoida. Me soovime lisatasud ja toetused tõsta ümber töötasudesse, et inimestel oleks selge, kui suur nende töötasu on. Sellest sõltub tulevikus nende pension ja puhkustasud. Tahame, et inimestel oleks selge palk," rääkis Pajo.

Piketil rääkis Pajo, et kokkuhoiu põhjus on muutused energiaturul, mis on ettevõttele toonud kaasa suuremad kulutused. Kas töötajate palk on tõesti koht, kust rahakotti kokku tõmmata? "Tööjõutasu on väga suur osa omatoodangu hinnast. Selleks, et me oleksime konkurentsis ka tulevikus, siis me peame tegelema oma tulubaasi ja kuludega."