Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse eelnõus on punkt, kus seisab, et kohustatud isikul on lubatud ärisuhte jätkamine ainult suure riskiga kolmanda riigi residendist füüsilise isiku või seal asutatud juriidilise isikuga.

Suure riskiga kolmandate riikide alla kuuluvad: Afganistan, Bosnia ja Hertsegoviina, Guyana, Iraak, Laose RDV, Süüria, Uganda, Vanuatu, Jeemen, Iraan ja Põhja-Korea.

Sõnastusest saab välja lugeda, et kõik õigusteenuse osutajad, finantsteenuse osutajad, Eesti pank ning MTÜ-d ja sihtasutused, kes teevad enam kui 5000 euro suuruseid tehinguid, võivad ärisuhteid jätkata vaid nn ohtlike riikidega.

"Paragrahv 40 on see kurikuulus paragrahv," naeris Eesti Pangaliidu rahapesu tõkestamise toimkonna juht Aivar Paul. "Minu parima arusaamise järgi on see tööõnnetus ja näpuviga. Sellisel kujul see kindlasti mõeldud ei saa olla," selgitas ta. "Kui oleks, siis see tähendaks, et kogu finantssektor võib oma uksed kinni panna."

"Me juhtisime juba Pangaliidus tähelepanu sellele sõnastusele. Kuna tähtajad tulevad, siis ilmselt ei ole jõutud kõikide asjadega tegeleda," lisas ta.

"See säte läheb praeguse seisuga eelnõust välja," ütles rahandusministeeriumi pressiesindaja Ott Heinapuu.

"Sätte mõte direktiivi järgi oli see, et piirata ära milliste isikutega tohib äri teha ja millistega ei tohi. Põhjuseks on see, et erinevaid isikute tüüpe on kõrgendatud riskiga kolmandates riikides rohkem kui juriidiline isik ja füüsiline isik. Eesti õiguses on neid tavapäraselt ainult kaks tükki, kuid seal on ka lepingulisi eksootilisemaid osapooli, kes meie raamidesse ei kvalifitseeru," selgitas ta.