Taani on väike riik - mõõtmetelt sama suur kui Eesti - mis tähendab, et sõltutakse väga palju ümbritsevatest riikidest. Üks tugevamaid argumente, miks Taanis otsustati 2014. aastal karastusjookide maks kaotada, oli piirikaubandus, mille tõttu kaotas riik igal aastal miljoneid eurosid.

Kallite hindade tõttu liikus 30% tarbimisest piirikaubandusse, võitjaks eelkõige Saksamaa piiripoed. Kui taanlased juba karastusjookide ja alkoholi järele sõitsid, otsustati sageli kaasa osta ka teisi toidutarbed. Suuremahulise piirikaubanduse tulemusena kadusid Taanist tuhanded töökohad ja pidurdus majanduskasv - eriti rängalt tabas see piiriäärseid regioone.

Piirikaubanduse kõrval kerkis esile ka kuritegevus. Taani kogemus näitab, et riik kaotas illegaalse kaubanduse tõttu ligi 50 miljonit eurot aastas. Tekkis kõiksugu uusi kriminaalseid või poolkriminaalseid ühendusi - alates „sõpradele" vahendajatest kuni etiketitehasteni, kes kleepisid pudeleid üle.

Maksude mõttekust analüüsides leiti, et lisaks loodetud majanduslikule kasule, ei ole see täitnud ka märkimisväärselt rahvatervislike eesmärke. Õigupoolest ei olnud mitte mingisugust tõendusmaterjali, et magustatud jookide maks andnuks tulemusi kodanike tervise ja heaolu edendamise osas. Karastusjookide maks Taanis rasvumist ei peatanud.

Taanis on tänaseks mõistetud, et maksustamise asemel tuleb pöörata rohkem tähelepanu tervisliku elustiili õpetamisele koolides, aga ka liikumisharjumuse suurenemisele ja toiduainete reformuleerimisele.