Valitsus leppis kokku valitsussektori eelarvepositsiooni eesmärgiga kasutada 2018. ja 2019. aastal varasemate perioodide ülejääke strateegilisteks investeeringuteks mahus 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP) ning 2020. aastal mahus 0,3 protsenti SKPst. 2021. aastaks jõuab valitsussektori eelarve struktuursesse tasakaalu, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

„Meie nelja aasta rahalises plaanis väljenduvad valitsuse neli suurt eesmärki: kasvatada Eesti rahvaarvu, suurendada ühiskondlikku heaolu ja sidusust, viia Eesti välja majandusseisakust ning hoida ja tugevdada Eesti julgeolekut,“ ütles peaminister Jüri Ratas.

„Ilmekalt näitab seda valitsuse otsus viia läbi tervishoiu rahastamise reform, mis aitab tagada kättesaadava ja kõrge kvaliteediga arstiabi kõigile. Samuti on olulised investeerimisotsused Eesti majanduse elavdamiseks, et parandada kogu ühiskonna heaolu. Näiteks Tallinna linnahalli renoveerimine, paremas korras teed ja kiire internetiühendus,“ ütles Ratas.

Ta täiendas, et lisaks koalitsioonilepingus lubatud õpetajate ja kultuuritöötajate palgatõusule sündis täna kokkulepe tõsta politseinike ja päästjate ning sotsiaalhoolekande töötajate palgafondi 3,5 protsendi võrra.

Autode registreerimist siiski ei maksustata

Rahandusminister Sven Sesteri sõnul on valitsuse maksupoliitika tervik ja suunatud sellele, et majandus kasvaks. “Muudatused maksupoliitikas teevad maksustruktuuri majanduskasvu suhtes sõbralikumaks: vähenevad maksud sissetulekutelt ja kasvavad maksud tarbimisele,” ütles Sester.

Riigieelarve strateegia arutamisel leppis valitsusliit kokku, et varem kavas olnud sõiduautode registreerimislõivu ei kehtestata. "Mul on hea meel, et valitsuskabinet toetas minu ettepanekut loobuda autode registreerimismaksust, mis oleks tõstnud autoga liiklejate maksukoormust. Kuna järgmiste aastate riigieelarved on võimalik kokku panna ilma seda uut maksu kehtestamata, siis on mõistlik sellest loobuda," ütles rahandusminister Sven Sester. Valitsusliidu moodustamisel 2016. aasta novembris kokkulepitud maksumuudatuste seas oli sõiduautodele ühekordse registreerimislõivu kehtestamine.

Tervishoiule nelja aasta jooksul 215 miljonit eurot

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski sõnul eraldatakse tervishoiule järgmise nelja aasta jooksul lisaraha 215 miljonit eurot.

„Valitsus otsustas hakata täiendavalt tervishoidu panustama mittetöötavate pensionäride eest. Tegemist on kahtlemata selle valitsuse ühe olulisima otsusega, kuna see lahendab tervishoiusüsteemi pikalt vaevanud alarahastatuse probleemi,“ rõhutas ta. „Aastaks 2022 kasvab haigekassa täiendav rahastamine järk-järgult 13 protsendini vanaduspensionäride pensionist, mis toob haigekassasse täiendavalt ligi 100 miljonit eurot. Seejuures juba järgmisel aastal eraldatakse tervishoiule 37 miljonit eurot lisaraha. Täiendavad vahendeid kasutatakse ravijärjekordade lühendamiseks, mis tagab teenuse kiirema kättesaadavuse Eesti inimestele,“ selgitas Ossinovski.

Ühtlasi hakkab haigekassa sama ajavahemiku sees järk-järgult korraldama seni riigieelarvest rahastatud tervishoiuteenuseid, nagu kiirabi ning HIV ja narkomaania ravi ja ennetus.

E-residentsuse programmi rahastus kasvab

Majanduskasvu edendamiseks otsustas valitsus eraldada täiendavalt 6,5 miljonit eurot aastas teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni programmile. Tervikuna ei vähene valdkonna rahastus suhtena SKP-st.

2018. aastal jätkatakse ka suurinvestori toetuse meetmega, mille jaoks on ette nähtud 3 miljonit eurot. Põllumajandustootjatele on ette nähtud rahastus uute eksporditurgude avamisega seotud tegevusteks.

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas otsustas valitsus suurendada e-residentsuse programmi rahastust nelja aasta peale kokku 1,36 miljoni euro võrra, et oleks võimalik vastu võtta praegusest rohkem taotlusi ja nende menetlust kiirendada.

Valitsuses saavutatud kokkuleppe põhjal valmiva riigi eelarvestrateegia dokumendi kinnitab valitsus oma 27. aprilli istungil. Strateegia seob valdkondlike arengukavade eesmärgid võimalustega neid rahastada, tuginedes rahandusministeeriumi makromajanduse ja riigi rahanduse prognoosile.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teatel on transpordi osas riigi eelarvestrateegias järgmiseks aastaks ette nähtud 45 miljonit eurot lisaraha taristuinvesteeringute tegemiseks. Majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni sõnul aitab kolme aasta jooksul tehtav 135 miljoni eurone investeering ehitada Tallinna ja Tartu vahelise maantee ja lõpetada ka teisi suuri projekte.

Ühistranspordi dotatsioon kasvab uuel aastal 70 miljonit eurolt ligi 92 miljonile eurole, millest Elronile läheb 34,1, maakondlikele bussiliinidele 34,8 ning laeva ja lennuki dotatsiooniks 22,8 miljonit eurot.

Paika pandi ka magustatud jookide maksumäärad. Sõltuvalt suhkrusisaldusest joogis lisandub maksumäär kas 10 või 30 senti ühe liitri kohta. Suhkrumaksu alla lähevad joogid, milles on üle viie grammi suhkrut ühes liitris.

Eelarvestrateegia on aluseks järgmise aasta eelarve koostamisele tänavu sügisel.