TVH ostab SASilt kaks viie aasta vanust lennukit Bombardier CRJ 900, makstes nende eest 25 miljonit eurot. Lennukid on samast partiist, mis Estonian Airi ostetud CRJ 900 lennukid - toodetud 2011. aastal.

Nordica turundusjuht Toomas Uibo ei avaldanud enne ostu-müügi dokumentide lõplikku allakirjutamist, kust ja kellelt lennukid ostetakse, kuid märkis, et need tulevad Euroopast. See tõik ei jäta peale praegu turul olevate SASi lennukite eriti muid võimalusi. Nimelt SAS teatas aasta alguses, et müüb 11 CRJ 900 lennukit aasta esimese poole jooksul, et vähendada regionaalliinide opereerimist ise ning hankida kohalikke lende opereerima pigem partnerfirmad.

TVH juhatuse liige Ergo Blumfeldt ütles Ärilehele, et lennukid valis välja firma, kes nendega opereerima hakkab ehk Nordica.

Kahe lennuki ostmiseks väljaantud võlakirjade tagatis on TVH praegused neli lennukit. "Ostetavad lennukid on pandist vabad," ütles Blumfeldt.

Lennukite ostu investeerimiseks tegi TVH-le Blumfeldti sõnul pakkumise mitu finantsasutust. "Osad ka loobusid, öeldes, et sellise asjaga nad ei tegele. Pakkujaid oli aga mitu ja viimasesse vooru jõudis neist kaks," ütles ta.

Blumfeldi sõnul andis TVH finantsasutustele vabad käed ses osas, et kuidas lennukiostu täpselt finantseerida. Kõik eelistasid aga pangalaenule võlakirju, seda Blumfeldti hinnangul just nende likviidsuse tõttu.

LHV pensionifondide juhi Andres Viisemanni sõnul on TVH krediidirisk kindlasti madalam kui keskmisel autoliisingul ja lennukite n-ö kättejäämist ta ei karda: "Jätkates autoliisingu näitega: lennukite hooldusele ja järelevalvele kehtivad palju rangemad nõuded kui autodele. Nii nagu on olemas kasutatud autode turg, eksisteerib ka kasutatud lennukite turg."

"Seejuures laename lennukite vastu proportsionaalselt vähem, seega võlakiri on korralikult tagatud," lisas Viisemann. "Mõnevõrra kõrgem intressimäär peegeldab pigem seda, et oleme selle sisse arvestanud ka avalikkuse kõrgendatud huvi."

Võlakirjade skeemi valis LHV, et saaks kaasata pensionifondid, sest erinevalt pangast ei saa need anda laenu. "Võlakiri on standardne finantsinstrument ja selle tingimused (intress, tähtaeg) on avalikud. LHV pensionifondid märkisid emissioonist poole ja LHV pank märkis teise poole. Kõik võlakirjad on identsed: võrdse riski ja võrdse tootlusega," selgitas Viisemann.

TVH võlakirjad on suurriikide võlakirjadest muidugi riskantsemad, kuid pensionifondi investeeringute seas hindas Viisemann need pigem vähem riskantseteks. "Tegu on riigile kuuluva ettevõtte emiteeritud tagatud võlakirjadega ja pole mingit põhjust pidada seda suure riskiga investeeringuks," ütles ta.

LHV pensionifondide juht lisas, et lisaks lennukite tagatisel võlakirjadele on fondides nn alternatiivsete investeeringutena veel metsa- ja ka kinnisvarainvesteeringuid. "Oleme kaalunud ka põllumaa soetamist," ütles Viisemann. "Me ei aja üheski varaklassis taga mingit kindlat investeeringute osakaalu. Investeerime vaid siis, kui näeme head võimalust teenida pensionifondi klientidele kasumit."