EY analüüsi kohaselt on projekti eeldatav kogumaksumus 5,8 miljardit eurot. Sealhulgas Eestis on maksumus 1,346 miljardit ja riigi osalus projektis umbes 268 miljonit eurot, Lätis 1,968 miljardit ja 393 miljonit ning Leedus 2,473 miljardit ja 493 miljonit. Riikide osalused projektis on arvutatud eeldades Euroopa Liidu 85% rahastust.

Keskmiselt toodab Rail Baltic kolme Balti riigi majanduskeskkonnale laiemalt mõõdetavat netotulu ehk rahavoogu kuus eurot iga riigieelarvest investeeritud euro kohta, leidis EY uuring.

"Projekti mõõdetav sotsiaalmajanduslik tulu – hinnanguliselt 16,2 miljardit eurot – kaalub kaugelt üles siseriiklikud investeeringud. Lisaks sellele on projektil hinnanguliselt täiendav SKT-d suurendav mõju
väärtuses 2 miljardit eurot," teatas Rail Balticu peakorter Riias.

Uurijate arvates on 2030. aastal taristu - raudteerööbaste, sildade ja tunnelite, terminalide, jaamade jm - hoolduskulud hinnanguliselt 58,9 miljonit eurot kogu raudteetrassi ulatuses kõigis kolmes riigis.

EY uuringu andmeil on pärast esialgset viie aasta pikkust siseriikliku finantsabi perioodi (28,6 miljonit eurot kolme Balti riigi peale) projekti kasutuselevõtu etapis, mil Rail Baltic saavutab oma kavandatud potentsiaali, on taristu haldaja pikas perspektiivis rahaliselt jätkusuutlik.

Uurijad hindavad, et Rail Balticul veetakse 2026. aastal kaks miljonit tonni kaupu, 2030. aastal 13,7 miljonit tonni kaupu ja 2055. aastal ligikaudu 20 miljonit tonni kaupu.

EY uuringu hinnangul on Rail Balticu konkurentsieelised kaubaveos kiirus, töökindlus ja odavus. 57% kaubaveost tuleb uuringu andmeil transiidist, pool sellest Soomest ja pool SRÜ transiidist, ning 43% Balti maade ekspordist.