"Uue uuringu pluss on see, et ta on värske. Kui me oleme jõudnud faasi, kus peaministrid allkirjastasid rahvusvahelise lepingu, mis peab tulema parlamentidesse ratifitseerimisele, siis ei saa tugineda ainult 2011. aasta uuringule. Jäi mulje, et olud on muutunud," rääkis ta.

"Värske uuring võtab arvesse kõik vahepeal toimunud arengud. Kui enne tehti arvutused 700-kilomeetrisele trassile, siis nüüd on trassi pikkuseks arvutatud 870 kilomeetrit. Lätis on tulnud trassi osa juurde Riia ja lennujaama vahele ja Leedus Vilniuse ja Kaunase vahele," sõnas ta.

"Ma arvan, et uuring ehk aitab vastatste arvu vähendada. Iga euro, mille Eesti Rail Balticu trassi paneb, tuleb sotsiaalmajandusliku kasuna mitmekordselt tagasi. Ta tuleb kasuna meie keskkonda, maanteel vähenevasse liiklusintensiivsusesse, ettevõtjale, kellele tulevad euroopa turud lähemale," rääkis Simson.

Küsimusele, kuidas naaberriikide kolleegid Rail Balticu vastastesse suhtuvad, vastas Simson, et nende sõnul ei ole Lätis ja Leedus vastuseisu. "Seal pole kõhklust, et parlamendid lepet ratifitseerivad, aga nad on teises olukorras, sest nad pole kaotanud nii palju raudteetransiiti nagu Eesti."

Mis on järgmised sammud? "Me projekteerime Tallinna-Pärnu reiside terminali, projekteerime Muuga multimodaalset terminali. Toimumas on arheoloogilised kaevamised ning valitsus peab saatma peaministrite allkirjastatud lepingu parlamenti. Parlament peab seda arutama ja tegema oma otsuse," rääkis Simson.