Rail Balticu kodulehel avaldatud E&Y uuringu kokkuvõttes sisalduv tasuvusarvutuse uuring arvestab raudtee investeeringu suuruseks 5,8 miljardit eurot ja jääkväärtuseks 1,3 miljardit eurot.

Diskonteeritult, ehk arvestades raha väärtuse vähenemist ajas, on investeeringu suurus 4,2 miljardit ja jääkväärtus 30 aasta pärast 0,3 miljardit eurot.

Selle 30 aastaga teeniks raudtee 0,9 miljardit ning selle ülalpidamisele kuluks ka ümardatult 0,9 miljardit, tegelikult kümnekonna miljoni jagu rohkem kui tulu tuleks.

Kokku leiab E&Y uuring, et 30 aastaga teeniks raudtee 245 miljonit eurot kasumit - ehk jääkväärtus 255 miljonit eurot miinus 10 miljonit eurot kulu ja tulu vahest - kui ei arvestata esialgset investeeringut. Viimast diskonteerituna arvestades jääb kogu projekt 3957 miljoni ehk ümardatult nelja miljardi euroga miinusesse.

Euroopa Liidu 85% kaasfinantseerimisel maksab kokku 5,8 miljardi suurusest investeeringust 4634 miljonit EL ja 1155 miljonit kolm Balti riiki. Investeeringuid diskonteerituna arvestades katab ELi finantseering 3364 miljonit eurot kogukahjumist - ehk 593 miljonit eurot jääb kolme Balti riigi arvestuslikuks miinuseks.

Eesti osa projekti miinusest on 138 miljonit, ehk üle poole projekti maetavast 268 miljoni euro suurusest investeeringust.

Seega on Rail Baltic 30 aasta lõikes Balti riikidele kahjumlik projekt ka ELi 85% osalust arvestades. Kasum aga ei sünnigi raudtee planeerijate arvestuse kohaselt raudteest endast kui niisugusest.

Kokku 16,2 miljardit eurot ületav kasum kolmele riigile sünnib E&Y arvutuste kohaselt Rail Balticu mõjust majandusele ja keskkonnale. 3,2 miljardit sellest tuleneb õhusaaste vähenemisest ja kolm miljardit kliimamuutuste kompenseerimisest; ülejäänud kümme miljardit jaguneb reisijate ja kaubaveo transpordi soodsate mõjude vahel: reisiaja vähenemine, odavnemine, parem turvalisus, müra vähenemine jms.

E&Y uuringu ingliskeelse kokkuvõttega saab tutvuda siin (.pdf).

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena