Nordea teenis Eestis 22,1 miljonit eurot ja kogu Balti turul 24,5 miljonit eurot kasumit, mis on vastavalt üheksa ja kümme protsenti mullusest enam.

Laenuportfell kasvas Eestis aastaga 6% 3,5 miljoni ja kõigis kolmes Balti riigis kokku 5% 8,5 miljardi euroni.

Samas kasvas klientidelt kaasatud hoiuste maht Eestis koguni 17% 1,9 miljardi euroni ja kogu Balti turul 16% viie miljardi euroni.

Ka kogu kontserni ulatuses paranesid Nordea tulemused võrreldes mullusega. Panga tegevuskasum kasdvas koguni kümme protsenti 1,1 miljardi euroni.

Heade tulemuste raporteerimise kõrval otsustas pank kvartaliaruandes ka Rootsi valitsust peakontori Stockholmist minema kolimisega ähvardada.

"Viimastel aastatel on Rootsi valitsuse poliitika muutunud aina rohkem etteaimamatumaks ning lahkneb üha rohkem muust Euroopast, kus peamine osa meie konkurentidest on registreeritud. Mõned näited on makseraskuste puhul rakendatav erinev režiim ja maksudest mahaarvamiste seast halbade laenude eemaldamine," kirjutas panga tegevjuht Casper von Koskull kvartaliaruande kokkuvõttes.

"Veebruaris tegi Rootsi valitsus ettepaneku tõsta stabiilsusfondi makseid ja muuta need ühekordsetest pidevateks. See ettepanek tõstab pangatasusid Rootsis registreeritud pankades mitte ainult Rootsi klientidele, vaid ka klientidele teistes Põhjamaades," märkis von Koskull. Tema sõnul on Nordea pidanud Rootsi valitsusega avatud ja ausat dialoogi ning tahaks seda ka jätkata.

"Et regulatoorne olukord Rootsis ei võimalda meile teistega sarnaste reeglitega mängu ega ennustatavat majanduskeskkonda, vaatame üle võimalused kolida Taani või Soome," ütles tegevjuht.

"Potentsiaalne kolimine ei mõjuta meie AA-reitinguga ärimudeli säilitamisel püsivat fookust," lisas ta.