„Kui maailm otsustab, et ettevõtteid ei ole enam vaja analüüsida ja investorid saavad lihtsalt pimesi osta indeksifonde ja börsil kaubeldavaid fonde aktsiate väärtustasemetele tähelepanu pööramata, siis on aeg muutuda ettevaatlikuks,“ kirjutasid 789 miljoni dollarilise fondi juhid Arik Ahitov ja Dennis Bryan.

Rahavool passiivsetesse investeerimistoodetesse on pannud aktsiate hinnad sarnaselt liikuma ja on viinud finantsturud eralduma seosest fundamentaalnäitajaga, väidavad nad. USA ETFide turu maht on 2,7 triljonit dollarit ja enamus nendest jälgivad indekseid. Tänavu on Bloombergi andmetel meelitanud ETFid 160 miljardit dollarit värsket raha.

„Uut turustruktuuri ei ole testitud,“ ütles Bryan viidates sellele, et börsidel ei ole toimunud suuremat langust alates ajast kui passiivne investeerimine on muutunud nii oluliseks nagu ta on. „Meil võib tulla müügi näol tapamaja,“ ütles ta.

Need fondijuhid on mures, hoides 35 protsenti fondist rahas. Põhjus on lihtne – liiga vähe on atraktiivselt hinnatud aktsiaid.

Kuigi mitmed tuntud aktiivsete fondide juhid on avaldanud muret ETFide suhtes, moodustavad ETFid kõigest seitse protsenti USA aktsiaturu koguväärtusest.

Veebruaris kirjutas 30 miljardi dollarilise Baupost Groupi juht Seth Klarman investoritele, et mida rohkem investorid eelistavad passiivset investeerimist aktiivsele, seda ebaefektiivsemaks finantsturg muutub.

Seevastu Vanguardi investeerimisstrateeg Jim Rowley ei nõustu ohukuulutajatega. Vanguardil on umbes kolm triljonit dollarit varasid passiivsetes toodetes, sealhulgas 700 miljardit ETFides. Ta on uurinud üle 20 aasta turgude ajalugu. Tema sõnum on, et aktsiaturud on alati volatiilsed ja üksikute aktsiate erinev käitumine on sama suur kui enne indeksitesse investeerimise populaarsust.

„Me ei leidnud mingisugust seost indeksitesse investeerimise ja turudünaamika vahel,“ ütles ta.

Kuid Ahitov ei ole üdini pessimist. Kui aktsia kukuvad müügisurves kõvasti, siis tekivad nutikatele väärtusinvestortele taas soodsaid aktsiaid. „Me Dennisega ostame häid aktsiaid, kui need on odavad,“ ütles ta.

Eestis on teise pensionisamba fondid investeerinud märkimisväärse osa varadest börsil kaubeldavatesse fondidesse ja indeksiaktsiatesse.