Marine Le Penile Vene laenu organiseerimisel tegutseb väidetavalt vahendajana lätlane

Prantsusmaa presidendivalimistel teise vooru jõudnud Marine Le Peni Rahvusrindele on aidanud vahendajana Vene laenu organiseerida Lätis baseeruv konsultant Vilis Dambiņš, kes on hallanud Venemaa rikaste ja poliitiliselt mõjukate offshore-firmasid, selgub Balti uuriva ajakirjanduse keskuse Re:Baltica ja Prantsusmaa uuriva internetiajakirja Mediapart ühisuuringust.

Re:Baltica ja Mediaparti uuringus leiti, et Venemaa presidendi Vladimir Putini eriesindaja suhetes Vene organisatsioonidega välismaal Aleksandr Babakovi perekonnaga seotud varasid haldava vahendusfirma direktor Dambiņš on isiklikult kohtunud vähemalt kahe Rahvusrinde kõrgetasemelise esindajaga, et arutada võimalusi, kuidas erakond saaks Vene laenu.

2016. aasta 17. märtsil kohtus Dambiņš Šveitsis Genfis Euroopa Parlamendi liikme Jean-Luc Schaffhauseriga, kes oli koos Babakoviga võtmetähtsusega tegelane, kes aitas Rahvusrindel Venemaalt esimest laenu saada. Schaffhauser kinnitas, et nad arutasid mõnest teisest Vene pangast Rahvusrindele raha laenamise võimalusi, ning Dambiņš pakkus välja Strateegiapanga ja mitmeid teisi.

Schaffhauser väidab, et ei tea, mis juhtus pärast tema kohtumist Dambiņšiga. Tegelikkuses müüdi Rahvusrinde varem Esimesest Tšehhi-Vene Pangast võetud laen päev hiljem, 18. märtsil 2016 väikesele firmale nimega Conti. Schaffhauseri väitel küsis Rahvusrinne ametlikus kirjas Venemaa keskpangalt nõu, mida teha, ja sealt soovitati laenu Contile tagasi mitte maksta, sest otsus laen edasi müüa oli ebaseaduslik.

Rahvusrinde sisedokumendid näitavad, et kolm kuud hiljem, 2016. aasta juunis, otsustas erakond laenata kolm miljonit eurot (aastase intressimääraga kuus protsenti) „valimiskampaaniate rahastamiseks“ Moskva Strateegiapangalt. Kuu hiljem kaotas pank litsentsi – stsenaarium on sarnane Tšehhi-Vene pangast üheksa miljoni euro suuruse laenu võtmisega. Allikate teatel algasid läbirääkimised pärast Strateegiapanga kokkuvarisemist veel ühe Vene panga NKB-ga, mis kaotas litsentsi 2016. aasta detsembris.

Rahvusrinde laekur Wallerand de Saint-Just ütles Mediapartile, et Strateegiapanga laen ei jõudnud kohale ja see oligi ainult plaan, ning pani telefoni hargile, kui küsiti laenuläbirääkimiste kohta NKB-ga.

Saint-Just oli aga teine Rahvusrinde poliitik, kes mõni kuu hiljem Dambiņšiga kohtus. Kohtumine leidis aset Pariisi viietärnihotellis Peninsula 2016. aasta 4. novembril.

Saint-Just keeldus sellest kohtumisest rääkimast, nagu ka Dambiņš. E-kirjas Re:Balticale ütles Dambiņš, et ei tegutsenud Rahvusrindele Vene laenu saamiseks vahendajana ega esindanud Babakovi.

Niinimetatud Panama paberites väidetakse aga vastupidist.

Dambiņš juhib Riias Luksemburgis registreeritud ettevõtet Financiere Egine, mida kuni 2015. aasta keskpaigani juhtis tuntud Vene ärimehe Jevgeni Gineri poeg Vadim. Tegelikkuses on hoone kahe finantskonsultandi Dambiņši ja Valts Vīgantsi büroo. Viimane tegeleb anonüümsust soovivate rikaste inimeste vara haldamisega.

Dambiņšit on nimetatud Marshalli saartel registreeritud ettevõtte V.D. Nominees Limited direktoriks. Panama paberite järgi haldas V.D. Nominees Limited Briti Neitsisaartel registreeritud ettevõtteid AED International Ltd ja NYX Management Limited.

AED International Ltd algne aktsionär oli Babakov. Hiljem kanti firma üle tema tütrele Olgale.

Arvatakse, et Babakov ja Giner on peamiselt Ukrainas suuri energiavarasid haldava suure holding-firma tegelike omanike hulgas. Haldusfirma VS Energy Latvia peakorter asub samas kohas, kus Dambiņši ja Vīgantsi kontor.

Ettevõtet juhib Vīgants, kuid kaks omanikku on Küprose firmad, millest tegelikud kasusaajad on peidetud Seišellidele. VS Energy Latvia deklareeris 2015. aastal, et investeeris umbes 97 miljonit eurot tütarettevõtetesse. Ukraina äri haldab VS Energy International N.V., mis on registreeritud Hollandis ning mille juhatuse liige oli kuni 2005. aastani Babakov.

Panama paberite järgi juhib Riia duo ka teist Briti Neitsisaartel registreeritud firmat Spencerdale Limited.

Re:Baltica ja Mediaparti informatsiooni järgi maksis Spencerdale 2014. ja 2015. aastal Luksemburgis registreeritud East-West Communication Groupi kaudu mõttekojale Académie Européenne 250 000 eurot. Schaffhauser on üks selle asutajatest. Dambiņš väidab, et ei tea sellest maksest midagi.

Schaffhauser, kes pole kunagi varjanud oma Vene-sõbralikke vaateid ja oli üks Krimmi referendumit „vaatlemas“ käinutest, on tunnistanud, et sai eelmise Vene laenu organiseerimise eest Rahvusrindele 140 000 eurot Luksemburgi ettevõtte kaudu, mille nime ta keeldus nimetamast.