Rail Baltic Estonia OÜ juht Indrek Orav rääkis projekti analüüsi tutvustades, et projektivälised keskkonnaspetsialistid on hinnanud ulukite ökoduktide kasutuse allpool soovitud piiri.

Teisisõnu, varasemaid ökodukte ei ole suured ulukid omaks võtnud, mistõttu ei ole neid mõtet ka nii tihedalt Rail Balticu trassile rajada, kui esialgses plaanis kavandatud. Kuivõrd ühe ökodukti rajamine maksab üle kahe miljoni euro, on nende hulga vähendamisel projekti eelarvele positiivne mõju. Lõplik otsus, kui palju ökodukte rajatakse, selgub piirdeaedade täiendava uuringu tulemusel.

Delfi Rail Balticu teemaline suur lugu kirjutab, et Eesti esimene suur ökodukt rajati Tartu maanteele kolm aastat tagasi ning kui väiksemad ja julgemad loomad kasutavad seda usinalt, siis suuri ulukeid see ei meelita. Samas on meil just tänu sellele ökoduktile olemas usaldusväärne ja konkreetselt Eesti kohta käiv materjal, kuidas asju teisiti teha.

Ökoduktide Rail Balticu trassile paigutamiseks on tehtud uuring, mis kaardistab loomade, lindude ja konnade tänased liikumised.

Kuid lisaks tänasele liikumisele ja laiuse õige kaldenurga väljaarvutamisele tuleb arvestada veel kümnete teguritega. Ehitamisel tuleb arvestada sellega, et tööd ei satuks loomadele tundlikule perioodile, ehitusmüra võib nad piirkonnast sootuks eemale peletada.

Oluline on arvestada sedagi, mis toimub trassi kõrval. Ka Tallinna-Tartu maanteel muutus ökodukti läheduses olev rohekoridori äärne maa tee-ehitusprojektist eraldiseisvalt ärimaaks, metsasiilu kõrvale kerkis suur sinine tööstushoone.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena