Toomas Peterson: Puritaanid ja idioodid ehk tark finantsjuhtimine pole riigieelarve tulude-kulude tasakaalu mantra raiumine, vaid kasumlike investeeringute tegemine
Prevalveerib PR töö osavus arvudega manipuleerimisel. Siiski puritaanidele nii palju, et seda kaua tagaigatsetud majanduskasvu niisama ei tule, kui pöidlaid veeretada ja ammuseid aegu meenutada ning loota üksnes meie ettevõtjate tarmukusele.
On vaja tarku investeeringuid, et ettevõtjatel oleks soodsam keskkond. Oluline on ka eesmärkide püstitamine aastateks ette, sh majanduskasvu numbrite suhtes, mis võib suurendada sisetarbimist ja nii kodumaiste kui väliskapitali investeeringuid. Milleks me siis üldse seda kahaneva elanikkonnaga riiki ülal peame ja ca pool SKT-st riigieelarvesse kogume?
Tuleb arvestada, et ka maailmas seniselt mõõdetav majanduskasv muutub iga-aastaselt uunikumiks.
Sest:
- a. Muutunud on majandusstruktuurid (nt nn jagamismajandus, töökohtade struktuur tänu robotiseerimisele).
- b. Ilmselt suurenevad riikidevahelised kaubanduspiirangud.
- c. Suureneb nn riigisüsteemide komplekssus-keerukus, nt jõukuse kasvades hakatakse rohkem kulutama aega ja raha jõudeelu peale (kultuur jm taoline).
- d. Tootmisele ja teenustele on peale ehitatud keerukad finantssüsteemid, millede ühtede sisendite muutmisel väljundid on juba hoomamatud, mida näitas ka 2007-2008 kriis.
- e.Mõõdetav jõukus koondub üha enam globaliseerunud majanduses väikese hulga inimeste kätte, mis süvendab vaesust.
- f. Erinevate tsivilisatsioonide-usuliste ja kultuuriliste, piiridel toimuva sõjalised konfliktid, mis suurendavad militaarkulutusi.
Need tendentsid on üha rohkem tuntavad ka meie väikses avatud majanduses, kus elanikkond kahaneb ja ülalpeetavate arv kasvab. Eestis on toimumas ka varaline kihistumine, need, kes tänu oma tööle ja osavusele ning valitseva poliitilise eliidi kaasaaitamisele on muutunud siinses mõttes jõukaks, ei ole enam huvitet kardinaalsetest muudatustest.
Hetkel valitsemise parnassile tõusnud, uut majanduspoliitikat deklareerinud poliitikud lihtsalt püüavad pisut varakuse tekki nihutada vaesemate poole ja siin ongi peamine lõhe, ka majandusideoloogiline lõhe. Ja just siinkohal me vajame tarka riigi finantsjuhtimist majandus- ja finantsmaailma muutumisel. Tark finantsjuhtimine ei ole riigieelarve tulude-kulude tasakaalu mantra raiumine, vaid kasumlike investeeringute tegemine. Ja siin kellegi paigutamine idiootide klassi kuidagi ei aita kaasa siinse kogukonna heaolu kasvule.
