Nad tahavad eurot tappa! Miks paljud eurooplased tahavad oma rahvusvaluutasid tagasi?
“Euroala on läbikukkumine. See oli halb eksperiment,” ütles ta. “See oli soovitu mõtlemine tegelikkuse pähe.”
34-aastane ökonomist soovib, et Hispaania loobuks euro kasutusest ja ta ei ole sugugi üksi. Euroopa Liidu küsitluse kohaselt soovib 25 protsenti ühisraha kasutajatest euro kasutusest loobuda.
Eurole kõige akuutsem oht on Prantsusmaal, kus inimesed valivad pühapäeval presidendivalimistel, kus kandideerib ka Marine Le Pen. See paremäärmuslik poliitik soovib, et Prantsusmaa lahkuks valuutaliidust.
19 riigis ametlikult käibel olev euro on teise maailmasõja lõpust alguse saanud majandusintegratsiooni eksperimendi kõige nähtavam sümbol. Nüüd on see ohus nii vasak- kui parempoolsete poliitikute tõttu, kes soovivad tagasi liire, drahme, peseetasid ja Prantsuse franke.
Miks tahetakse eurost vabaneda?
Itaalia akadeemik Alberto Bagnai toob eurokriisi põhjusena välja, et Euroopa maad on väga erinevad ja seetõttu ei peaks kasutama ühist raha.
„Nii erineva kultuuritaustaga maad ei saa moodustada föderaalset riiki,“ lausus ta. „Ilma Euroopa riigita ei saa olla Euroopa valuutat.“
Mõned euroala maad on rikkamad ja mõned vaesemad, täpselt nagu USA osariigid. Aga erinevalt USAst ei ole euroalal keskvalitsust, kes otsutaks kulutusi, maksu- ja eelarvepoliitikat.
Euroopas on sellise arengu poliitiline väljavaade kesine, kuna rikkamad riigid nagu Saksamaa peaks siis igavesti kandma raha üle vasematele riikidele.
„Saksamaa ei soovi seda,“ ütles Bagnai. „Võiks lõpetada muinasjuttude vestmise.“
Alati ei ole sellised suured erinevused nähtavad. Kui Hispaania, Kreeka ja Itaalia liitusid euroga, siis langesid nende poolt laenuandjatele makstavad intressitasemed Saksamaa intressitaseme lähedale.
„Investorid vaatasid nominaalseid intressimäärasid ja kujutasid ette, et kreeklastest on saanud sakslased,“ ütles Bagnai. „See oli pigem optiline illusioon.“
Kui finantskriis võttis maad, hakkasid rahaliidu vead nähtavale tulema.
Hispaania ei saanud muuta eurot odavamaks, et kohaneda kinnisvaramulli lõhkemise ja võlakriisiga. Selle asemel pidi Hispaania vähendama kulutusi ja võtma kasutusele kasinuse, mis lõi elatustaset.
„Meil on Hispaanias 20 protsendine tööpuudus ja see on euro tagajärg,“ ütles Hispaania ökonomist Segi Cutillas.
Tema sõnul toetasid paljud Hispaanias eurot, kuna see seostus progressi, moodsuse ja rahuga diktaator Francisco Franco võimult kõrvaldamise järel. Ökonomistina ta euro ideele alla ei kirjuta.
„Tore on mugavalt reisida ja kasutada eurot makseteks, kuid need ei kaalu üle probleeme, mille tõi euro kaasa,“ ütles ta.
Vahest sügavaimaks lõhe näitajaks rikka Põhja-Euroopa maade ja nõrgemate perifeeriamaade vahel võiks võtta Kreeka. Võlakriisis pidi Kreeka nõustuma sügavate kulude kärbetega vastutasuna korduvatele päästepakettidele. Palgad, pensionid ja valitsuse kulutused läksid kirve alla.
Ateena sadamaametnik Fotis Pangagiotopoulos koges seda oma nahal. Tema palk vähenes alates 2010. aasta Kreeka kriisist poole võrra. Tema naine ei suuda leida kestvat tööd.
„Kogeme Kreekas aeglast surma,“ ütles ta. „Me ei pääse välja kui ei murra end võlatsüklist vabaks.“
Ta soovib, et Kreeka loobuks eurost ja alustaks uuesti valgelt lehelt.
„Me tahame vaid olla kindlad, et meil ja meie lastel oleks sünnis tulevik,“ lausus ta. „Eurot kasutades ei näe me sellist võimalust.“
Kas Keldi tiigrit mäletate? Euro algusaegadel koges Iirimaa majandus buumi. 1999. kuni 2007. aastani kasvas Iirimaa majandus keskmiselt 6,5 protsenti aastas.
Hambaarst ja Dublini kohaliku omavalitsuse poliitik Keith Redmond vaatab neile päevadele tagasi murega.
„See ei olnud buum,“ ütles ta. „See oli mull. Euro valuutast tingitud mull.“
Redmondi sõnul puudus Iirimaal kontroll oma intressitaseme üle ja nii ei saadud mulli jahutada. Kui mull lõhkes, sattus Iirimaa kogu pangandussüsteem hävingu äärele. Iirimaa oli sunnitud kulutusi vähendama. Iirimaa sai oma majanduse lõpuks taas kasvama, kuid Redmondi jaoks on euro jäänud probleemseks.
„Ühisraha fundamentaalsed vead on alles. Kõik võib korduda,“ ütles ta. „Meil puudub paindlikus, et meie rahasüsteem saaks kohanduda šokiga.“
Prantsusmaa ökonomist Vincent Brousseau näeb euros probleemi, kuna see ei ühti majandusega. Pigem on see tema arvates oht Prantsusmaa iseseisvusele.
„See valuuta ei ole prantsuse oma,“ ütles ta. „Ei oma tähtsust, on see üle- või alahinnatud. Me ei saa seda ise otsustada.“
Vaid mõne aasta eest töötas ta Euroopa Keskpangas. Nüüd on ta muutnud mees.
„Kui alustasin Euroopa keskpangas tööd, uskusin ma, et võimalik on ühtne Euroopa,“ tunnistas ta,. „Ma olin veendunud eurooplane.“
Keskpangas töötades muutis ta vaikselt 15 aasta jooksul oma arvamust, kuna keskpank määrab intressitaseme kõigi 19 euroala liikmesmaa jaoks.
„Mõistsin, et Prantsusmaa poolt Euroopa superriigile suveräänsuse ülekanne ei ole Prantsusmaale hea,“ ütles ta. Kaasaajal räägib ta Prantsusmaa parteis UPR majandus- ja rahanduspoliitilistel teemadel.
Euro vastased ei ole ühel meelel, mis peaks edasi toimuma. Redmonti arvates võiks euro kaheks valuutaks muuta. Ühte võiksid kasutada Saksamaa, Holland ja teised majanduslikult tugevad riigid. Teine nõrgem euro võiks kehtida Portugalis, Itaalias, Iirimaal, Kreekas ja Hispaanias.
Brosseau soovib Prantsusmaa täieliku loobumist eurost ja frangi käibelevõttu. Talle ei meeldi Le Peni kompromiss, et uus üleeuroopaline valuuta kehtiks paralleelselt frangiga. Itaalias soovib Bagnai, et euro leiaks üldse lõpu.
„Me teame, et see projekt võib kesta veel aastakümne, kuid siis see lõppeb,“ ütles ta. „Mida varem see lõppeb, seda parem.“
