Kaja Kallas: Eesti e-teenustes tähendab paigalseis tagasiminekut

Eestis tekib tasapisi juurde uusi e-teenuseid, kuid kõlab ka hääli, nagu me ei liiguks oma e-riigi teenuste arendamisega piisavalt kiiresti. Kuidas Eesti e-riik rahvusvaheliselt paistab? Uurime Europarlamendi liikmelt Kaja Kallaselt.

• Eestil on tugeva e-riigi kuvand, kuid viimasel ajal pole kuigi palju uusi teenuseid juurde tulnud. Kuidas saaksime oma e-riigile rohkem sisu anda?
Kõige olulisem on muidugi poliitiline tahe e-riiki edasi arendada. Kui vaadata väljastpoolt, siis igal riigil on oma tugevused ja nõrkused. Meie nõrkuseks, aga ka tugevuseks on meie väiksus, mis võimaldab meil asju proovida enne, kui me neid teistele soovitame. E-riigi teenused on maailmas unikaalsed ja meil on väga tugev digiriigi kuvand, mille järgi meid maailmas teatakse. Kui me aga teenuseid edasi ei arenda, siis võib juhtuda, et see kuvand on vaid üks mull, mis läheb plõksuga katki. Väikesel riigil ei ole palju vahendeid, kuidas investoreid meelitada ja silma paista, seetõttu oleks digiriigi tugevuse kadumine väga kahetsusväärne.

• Kuidas Eesti e-teenused tegelikult teiste riikidega võrreldes silma paistavad? Kas oleme ikka esirinnas?
Nagu ütlesin, on Eestil tugev eelis, sest meid teatakse e-riigi järgi ja see on meie kuvandi osa. Kui me aga vaatame sisusse, siis tuleb sageli välja, et teised riigid on meist sarnaste teenuste arendamisega mööda läinud ja me oleme jäänud puhkama esialgsetel loorberitel. Arvestades seda, kui kiiresti maailm just digiteenuste valdkonnas areneb, tähendab paigalseis kindlasti tagasiminekut.

• Ehk on võimalik rahvusvahelist kogemust kaasata ka Eesti e-teenuste arendamisse? E-residentsus meil ju on … Kindlasti on ka e-teenuseid, mida saaks kasutada ka mujal riikides.
Kui rääkida inimestega väljastpoolt Eestit, siis nad on vaimustatud kõigest sellest, mis Eestis on tehtud. See tekitab huvi. Kindlasti peaksime lahendused tegema avatuks, et inimesed, kel on ideid, nt milliseid teenuseid meie e-residentsuse peale ehitada, saaksid neid ideid edasi arenda ning koostöös ka Eesti riigi teenustesse panustada. Ning kindlasti saame olla teistele eeskujuks. Tihti, kui meie lahendusi kritiseeritakse stiilis, et teil on ju lihtne neid asju teha, sest tee olete nii väiksed, olen vastu öelnud, et võtke meie lahendust kui testversiooni - kui väikeses riigis on test tehtud ja asi toimib, siis võib selle kasutusele võtta ka suuremas riigis.

• Millised on e-teenuste arendamisel seni veel kasutamata võimalused?
Kuna innovatsiooni saab ehitada teiste innovatsioonile ja oma ideid baseerida juba tehtule, siis on oluline, et riik oma andmed ja platvormid teeks võimalikult avatuks. Sest meie ei tea, mis ideid võib tulla või mida saab teha, aga neid võimalusi näevad teenuste arendajad. Kui platvormid on avatud ja vabad, siis saavad uued ideed vabalt areneda.

• Kuidas riik saaks ergutada e-teenuste loomist? Millist kasu see riigile annaks?
Kindlasti on kasu erinevate häkatonide korraldamisest. Olen Brüsselis näinud mõndagi sellist kõrvalt, kus noortele arendajatele antakse kätte mingi teema või probleem ja nad ise tulevad välja teenustega, mis siis olukorda parandaksid või näitavad, kuidas neid andmeid saaks inimeste hüvanguks ära kasutada. Riigile annaks see mitmesugust kasu: ühelt poolt võib tekkida mingi uus teenus või innovatsioon, mis aitab inimesi või riiki edasi, teiselt poolt saavad arendajad üksteisega mõõtu võtta ja ka selle protsessi käigus tekib uusi ideid ja koostöösuhteid ning kolmandaks kui teha rahvusvahelisi konkursse, siis kogub seeläbi Eest e-riik ka laiemat rahvusvahelist tuntust ning huvi.

e-teenuste uuenduslikkust toetavaid tegureid analüüsivad avaliku sektori, ärikogukondade ja loomeinimeste esindajad, 19. mai - kuni 25. maini Tallinnas toimuval Creative Entrepreneurship Academy’lja häkatonil.