Piinlik: kas Rail Balticu analüüs tehti googeldades? Eesti linnade vahemaad pandi täitsa mööda
Tasuvusanalüüsi ühes peatükis on graafik, mis peaks kujutama Eesti rongiliikluse hetkeseisu. Selles võrreldakse erinevate Eesti linnade kaugust Tallinnast ning vastavaid Elroni piltetihindasid.
Tundub, et uuringu autorid ehk konsultatsioonifirma Ernst&Young on graafiku koostamisel kasutanud Eesti Raudtee skeemi, mis paraku ei näita jaamade vahelist kaugust, vaid on mõeldud raudteetöötajatele asukoha määramiseks.
Omaette küsimus on, miks uuringu koostamisel ei küsitud Eesti Raudteelt õigeid andmeid, vaid kasutati esimest Google'i otsingu tulemust tabeli koostamiseks.
Eesti Raudtee kommunikatsioonijuhi Liina Halliku sõnul algas ajalooliselt Eesti Raudtee kilometraaž ehk nullpunkt Haapsalust. "Kaardil on numbritena näidatud jaama telje asukohad vastavalt raudtee kilometraažile."
Tallinn – Valga lõigu pikkuse leidmiseks tuleb läbi teha järgmine arvutuskäik:
Valga km 510,4 miinus Tapa km 315,0 = 195,4
Tapa km 181,9 miinus Tallinna km 104,4 = 77,5
195,4 + 77,5 = 272,9 km
Küsimusele, kas Eesti Raudteega võeti ühendust, et kontrollida linnade vahelist raudtee pikkust, vastas Hallik, et temale teadaolevalt mitte.
Ernst&Young: tabelis tehti tehniline viga
Tasuvusanalüüsi teinud firma Ernst & Young Baltic partneri Nauris Klava sõnul oli 30. aprillil avaldatud uuringu tabelis 122 tehtud tehniline viga Eesti raudtee pikkuste kohta. "Vigaseid numbreid ei ole kasutatud tasuvusanalüüsi arvutustes ja seetõttu ei mõjuta viga analüüsi tulemusi. Tabel 122 täitis ainult informaatilist ülesannet ja kui vaadata tabelit 121, siis seal on raudtee pikkuse kohta õige informatsioon," ütles ta.