USA professor: rumal on püüda Eesti haridustaset aina tõsta. See on kui raha trükkimine ja kõigile laiali jagamine

USA ökonomist, George Masoni ülikooli professori Garet Jonesi arvates on Eesti valitsusel rumal püüda Eesti haridustaset aina tõsta.

„Haridus on muutunud otsekui võidurelvastumiseks, kus hariduse omandamise põhjenduseks tuuakse, et ka teistel on see haridus olemas. Kui iga inimene eraldi omandab hariduse, et tõsta oma elatustaset, on see mõistlik,” selgitas ta.

„Kui seda teeb kogu riik lootuses elatustaset parandada, on see naeruväärne. See on nagu raha trükkimine ja kõigile laiali jagamine. Kui mina üksi trükin raha, siis saan rikkaks. Kui kõik trükiksid raha, jääksid kõik vaeseks.”

Ta tõi võrdluse ärimaailmast: ettevõtetes mõeldakse iga äriotsuse puhul pingsalt, kas toota ise või osta sisse. Valitsus võiks mõelda samamoodi. Miks kulutada üha rohkem raha sellele, et harida inimesi, kes lahkuvad välismaale tööle ja elama?

Seetõttu võib Eesti püüd aina kõrgemate haridustasemete poole olla halb idee. „Miks ma peaksin kulutama nii palju raha siin inimeste õpetamiseks, kui ma saaksin riiki tuua välismaal haritud inimesi? Nad tuleksid siia hea meelega, kui motivaator on sobiv,” rääkis Jones.

Eestil ei ole 100 aastat, et elatustaset tõsta. Inimesed emigreeruvad, kui siin ei toimu arengut, omandatud oskusi ei saa rakendada ja elatustase ei tõuse – elame ju ainult korra. „Seda ebamõistlikum on Eesti valitsusel raisata palju raha harimaks neid, kes lähevad riigist minema,” nentis Jones.