Uuring: millenniumi põlvkonna juhid õigustavad äriedu ja enda karjääri nimel korruptsiooni
Ettevõtte edu ja isikliku karjääri nimel on Y-generatsiooni ehk nn millenniumi põlvkonda kuuluvad inimesed võrreldes teiste vanuserühmadega rohkem valmis ebaeetiliselt käituma, selgub EY pettuste ja korruptsiooni teemalisest rahvusvahelisest uuringust „EMEIA Fraud Survey 2017“.
„Võrreldes teiste vanusegruppidega on Y-generatsiooni ehk tänaste 25–34-aastaste seas rohkem neid ettevõttejuhte, kes on valmis õigustama ebaeetilist käitumist, kui see aitaks nende ettevõttel ellu jääda, finantseesmärke saavutada või isiklikku karjääri edendada,“ rääkis EY partner Ivar Kiigemägi. „Neljast üks selle vanusegrupi vastajast õigustaks sularaha pakkumist selleks, et kliente hoida või juurde võita. Võrdlusena olgu öeldud, et üle 45-aastaste hulgas nõustus selle väitega kümnest vastanust vaid üks,“ lisas ta.
Olukorra teeb Kiigemägi sõnul keerulisemaks see, et usaldustunne kolleegide vahel on nõrk: võrreldes teiste vanusegruppidega on Y-generatsiooni hulgas kõige enam neid, kes arvavad, et nende kolleegid käituksid ebaeetiliselt, kui see edendaks nende karjääri või parandaks töötasu. Tervelt 68% Y-generatsiooni esindajatest vihjasid, et nad usuvad, et nende enda ülemused käituksid ebaeetiliselt selleks, et aidata ettevõttel ellu jääda.
Uuringutulemustest selgub, et 77% juhatuse liikmetest ja kõrgema astme juhtidest on valmis õigustama ebaeetilist käitumist, kui see aitaks nende ettevõttel ellu jääda; üks kolmest õigustaks sularaha pakkumist, kui säärane käitumine aitaks kaasa klientide võitmisele või säilitamisele.
Pettustest teatamine keeruline
Ebaeetilise käitumise pärast oma ettevõttes tunnevad muret enam kui pooled küsitletutest, kuid pettustest teada andmine on inimeste jaoks keeruline, rääkis Kiigemägi ning täpsustas: „73% vastanutest oleks valmis kolmandatele osapooltele, näiteks seaduseandjale või õiguskaitseorganile, sellekohast informatsiooni jagama, kuid paljud pelgavad või ei tea, kuidas seda teha. 48% nendest vastanutest, kes vihjasid ebaeetilise käitumisega seotud murele, väitsid, et neid on survestatud sellest mitte teavitama – kardetakse isikliku turvalisuse ja edaspidiste karjäärivõimaluste pärast, aga arvestatakse ka kollegiaalse lojaalsusega,“ rääkis ta.
Äritegevust ohustavate tegevuste tuvastamiseks ja vähendamiseks peaksid ettevõtted kasutama ära tehnoloogia pakutavaid võimalusi, koguma ja analüüsima andmeid, nagu näiteks töötaja töötundides esinevad anomaaliad, nende liikumine piiratud juurdepääsuga aladel ja volitamata väliste mäluseadmete kasutamine, rääkis Kiigemägi ning lisas: „Sealt võib muidugi tekkida vastuolu töötajate privaatsuse rikkumisega. 75% vastanutest kinnitasid küll, et ettevõtted peaksid jälgima erinevate allikate, näiteks e-posti, telefonikõnede ja sõnumiedastusseadmete andmevooge, kuid samas väitis 89% vastanutest, et nende andmete jälgimist peaksid nad privaatsuse rikkumiseks.“
Ivar Kiigemägi sõnul saaksid ettevõtted olukorra pehmendamiseks teha teavitustööd, mis selgitaks töötajatele ülaltoodud andmete kogumise vajalikkust ning näitlikustaks tagajärgi olukorras, kus ettevõte ei suuda end kaitsta.
