Seadusemuudatuse algatas juba eelmine majandusminister Kristen Michal mullu augustis. Eelnõuga reguleeritakse lisaks sundvõõrandamisele ka kinnisasjade avalikus huvis omandamist. Peamine eesmärk on tagada Rail Balticu ehituse sujumine, millele viitab ka sõnapaari esinemine seaduse seletuskirjas tervelt 53 korral.

Rail Balticu trassikoridor puudutab või lõikab läbi 804 kinnistut, millest rohkem kui pooli läbib 66 meetri laiune trassikoridor selliselt, et tekib mitu eraldiseisvat maatükki. Eluhooneid jääb trassile aga vaid kolm.

Maaomanikele pakuks uus seadus lisaks maa väljaostmisele erinevaid alternatiive, nagu kiirmenetlust, kinnisasjade vahetamist ja ümberkruntimist. Sundvõõrandamiste vajadust loodetakse seeläbi võimalikult väiksena hoida. Ümberkruntimisega moodustataks uued maaüksused, mis on eriti oluline seetõttu, et Rail Baltic poolitab põllumaid.

Seadus lubaks ka kinnisasja omandit ja valdust omanikult üle võtta vahetult sundvõõrandamise otsuse tegemise ja kompensatsiooni maksmise järel, et protsessi võimalikult kiireks teha.

Kuna trassikoridor läbib suurel määral metsaga alasid, on oluline määrata nende väärtus täpsema arvutusmetoodika alusel kui seda võimaldab erakorraline hindamine tehingute võrdlemise alusel. Seetõttu plaanitakse kehtestada hindamismetoodika, mis võtab arvesse metsa inventeerimisandmeid ja puidu turuhinda.

Seadusega antakse veel ka vastavale ministrile, näiteks Rail Balticu puhul majandus- ja taristuministrile õigus otsustada kinnisasja omandamine juhul, kui üks omanikest soovib viimasel hetkel müügist loobuda ning sellega ohustada kogu kava elluviimist. Sel juhul makstakse talle kompensatsiooni kinnistu turuväärtuse, mitte ümberkruntimisel määratud hariliku väärtuse alusel. Üldiselt hakkab aga maade omandamisega tegelema maa-amet.

Eelnõuga muudetakse veerandsaja teise seaduse redaktsioone, seejuures maakatastriseaduse, maakorraldusseaduse, kinnistusraamatuseaduse ja riigivaraseaduse muutmiseks väljatöötamiskavatsust ei koostata. Selle puudumist õigustab MKM-i hinnangul eelnõu kiireloomulisus ja ülekaalukas avalik huvi.

"Läbirääkimised Rail Balticu trassikoridori maade omandamise ja maakorralduse läbiviimiseks algasid juba 2016. aasta detsembris. Lisaks märgime, et seaduse eelnõu VTK ei ole tingimata vajalik, kuna eelnõu väljatöötamise vajadus on tingitud eelkõige Rail Balticu rajamisest ning Tehnilise Järelevalve Amet on tellinud põhjaliku analüüsi Rail Balticu mõjude kohta, mis sisaldab ka ettepanekuid seaduse muudatusteks," märgitakse seletuskirjas.