Valitsus jaotas 135 miljonit eurot: Haapsalu raudtee sai raha, Pärnu suund jäi ilma
Valitsuse täna kinnitatud 135 miljoni euro suurusest taristuinvesteeringute programmist sai kaheksa miljonit eurot Haapsalu raudtee esimene etapp Riisipere-Turba. Investeeringuobjektide seast lendas välja aga Pärnu raudtee ja nüüd peavad pärnakad raudteeühenduse paranemiseks Rail Balticu sündi ootama.
Valitsus kinnitas täna 135 miljoni eurose kogumahuga täiendavate taristuinvesteeringute programmi kolmeks järgmiseks aastaks.
Lõviosa rahast läheb maanteedesse. Tallinn-Pärnu suunalise Via Baltica maantee ehituseks on tulevatel aastatel eraldatud täiendavad 44 miljonit eurot. Tallinn-Narva maanteel oleva Aaspere-Haljala teelõigu 2+2 kujule viimiseks eraldas valitsus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teatel 15 miljonit eurot.
Transiitteede programm, mille jaoks eraldatakse 15 miljonit eurot, on mõeldud kohalike omavalitsuste toetuseks, kelle haldusalas olevaid teid transiitteedena. Sarnast programmi on rakendatud ka varasemalt, kuid selgelt väiksemas mahus.
Raudteeinvesteeringutest on programmis kaheksa miljonit eurot Haapsalu raudtee esimese etapi Riisipere-Turba vahelise lõigu ehitus (6,5 kilomeetrit) ning täiendavad investeeringud Tallinn-Tartu raudtee ja Tapa-Narva raudtee kiiruste tõstmiseks: 17 miljonit Narva liinile ja 15 miljonit Tartu liinile.
Kolmanda suurema investeeringuna nähakse ette regionaalsete lennujaamade arendamist, mis hõlmab endast Pärnu ja Kärdla lennujaamade rekonstrueerimist kogumahus 21 miljonit eurot, teatas ministeerium.
„Valitsuses kinnitatud objektid näitavad, et meile on tähtis viia ellu projekte, mis tagavad kõikidele piirkondadele paremad ja kiiremad ühendused,” ütles majandus- ja taristuminister Kadri Simson pressiteate vahendusel.
“Muidugi jätkame juba varem planeeritud ning töös olevate objektidega, millest prominentsem on Tallinn-Tartu maantee ehitus, kuid on tähtis, et ka teised kaua oodatud projektid edasi liiguksid. Tallinn-Tartu ja Tallinn-Pärnu maanteede liiklustihedused on sarnased ning on selge, et mõlemad liinid vajavad edasisi arenguid. Tartu suunal on see pikalt plaanis olnud, kuid Via Baltica on seni kõrvale jäänud,“ rääkis Simson.
