„Et riik eraldas raha raudteelõigu tegemiseks, on tervitatav,“ lausus Riisalu. „Nüüd peame vaatama, kas meie Lääne Raudteega suudame olla riigile abiks.“

Et esialgne Lääne Raudtee äriplaan nägi ette, et riigi garantiiga võtaks Lääne Raudtee pangast laenu ja ehitaks ise raudteelõigu valmis ja annaks selle avalikku kasutusse, saades selle eest tasu, siis kuna riik eraldas esimese, 6 kilomeetrise lõigu ehitamiseks 2018. aastal kaheksa miljonit eurot, ei ole Lääne Raudtee roll enam kindel.

„Meie takistuseks ei saa kui riik leidis raha ja teeb selle raudtee ise valmis,“ lausus Riisalu. „Meie eesmärk on ikkagi, et raudtee ulatuks Haapsallu. Kui riik teeks selle lõigu, siis me võiks rajada näiteks sildfinantseerimisega sealt edasi raudtee järgmise lõigu.“

Kõige varem võiks raudteelõik saada valmis 2018. aasta sügisel. Küll aga avaldas Riisalu muret, et Rail Balticu ehitus tuleb ajaliselt peale, hõivates ehitajaid, ajades ehitusmaterjale ja ehitust kallimaks.

Raudteel hakkaksid sõitma Elroni rongid. Valitsus eraldas eile 2018. aastaks kaheksa miljonit eurot Riisipere-Turba raudteelõigu ehituseks. Samas ei ole aastateks 2019-2020 Haapsalu raudtee ehituseks summasid eraldatud.

AS Lääne Raudtee omanikeringis ja nõukogu liikmed on ärimehed Koit Uus, Veiko Tishler ja Jaanus Rankla. 2015. aastal asutatud ettevõtte eesmärgiks on tuua rongiliiklus tagasi Läänemaale.

2017. aasta esimeses veerandis viiakse lõpuni Riisipere-Turba raudteetrassi ehitusgeodeetilised ja -geoloogilised tööd. Jätkub töö ja läbirääkimine pilootprojekti käivitamise nimel, seisab ettevõte 2016. aasta aruandes. AS Lääne Raudtee 2016. aastal tulusid ei teeninud. Ettevõtte kulud kokku moodustasid 12 872 €.