Reha, millele ettevõtjad võivad astuda, tuleneb euroliiduga liitumisel kehtima hakanud käibemaksuseadusest, mille alusel peab Eestist kaupa ostvale ja selle välismaale viivale välisriigi ettevõttele väljastama arve nullprotsendilise maksumääraga. Käibemaksu maksab ostja oma riigis.

BDO Eesti juhtiv maksukonsultant Kalle Kägi hoiatas neljapäevasel Äripäeva maksuseminaril ettevõtjaid uute petturite eest, kes ei kavatsegi ostetud kaupa Eestist välja vedada. Kui Eesti müüja ei suuda tõendada, et kaup on riigipiiri ületanud, tekib maksuametil õigus süüdistada teda alusetult nullmääraga arve väljastamises. Inspektor võib väita, et tegelikult oleks pidanud müüja tegema seda 18 protsendiga ja maksma riigile maksu ka ära.

See on euroliiduga kaasnev oht, mis lisandub juba praegu paljusid firmasid kimbutanud riigisisestele käibemaksupettustele. Viimased tõid ettevõtjatele kaasa riigikohtuni jõudnud vaidlusi maksuametiga, kes nõudis varifirma poolt tasumata jäänud käibemaksu sisse müüjalt.

Kägi sõnul peaks müüjaid valvsaks tegema välisfirmad, kes viivad ise kauba ära ja maksavad sularahas. Sellistes olukordades tasub teha ostu sooritamisel kohe mõlema osapoole allkirjaga leping, mille juures on ostja dokumentidest koopia, märgitud ostjapoolne kauba tarnimise kohustus, protseduur, tähtaeg ja sihtkoht. Juurde tasub kirjutada kaupa ära vedava sõiduki number. “Kasulik on kõik, mis tekitab võimalikult palju tõendusmaterjale selle kohta, et teil tõepoolest polnud aimu ostja halbadest kavatsustest ning teid ei saa käibemaksu pärast vastutusele võtta,” selgitas Kägi.