Soome kõrtsmikud: reisilaevade Soome registris hoidmise hind on veerand miljardit aastas
Soome lipu all seilav ristluslaevastik saab aastas riigilt kuni 250 miljonit eurot toetust - seda maksude näol, mida kõrtsmikel merel pole vaja maksta, aga maal on, teatas Soome hotelli- ja restoraniomanike liit MaRa.
Igal aastal säästavad Soome lipu all seilavad ristluslaevad maksudega 184 miljonit eurot, meeskondade makusedelt 52,4 miljonit eurot ning meremeeste maksusoodustustega 18,5 miljonit eurot, selgitas MaRa tellimusel välja Tampere ülikool.
MaRa leiab, et maal baseeruvatel majutus- ja toitlustusettevõtjatel raske niimoodi konkureerida merel baseeruvate konkurentidega ning nõuab riigilt Soome ristluslaevastiku toetamise lõpetamist.
"Riigi toetus võimaldab ristluslaevade piletite ja laevadel pakutavate teenuste pidevat soodushinnaga müüki. Kui maal asuvad restoranid saaksid sama toetuse kui ristluslaevad, võiks õhtusöögi hinda üle 30% alandada," ütles MaRa tegevjuht Timo Lappi organisatsiooni kodulehel.
MaRa avaldas kodulehel tabeli, millest nähtub, et samal ajal kui maal asuv ettevõtja maksab 24% käibemaksu alkoholilt ja tubakatoodetelt, 14% toitlustuselt ning 10% majutuselt, on merel asuva konkurendi käibemaksumäär kõigis neis kategooriates null.
"Ristluslaevadel on märgatav konkurentsieelis nii majutuse kui ka söögi ja joogi hinnapoliitikas," ütles hotelle majandava ja puhkuseosakuid müüva Holiday Clubi tegejuht Iiro Rossi. Ta rääkis, et kui maal asuvale hotellile tähendab hinnaalandus näiteks paarikümne euro suuruse soodustuse tegemist 150 eurosest numbritoa hinnast, siis ristluslaevadel pakutakse kajuteid poolmuidu ning laevafirmad teenivad raha hoopis muude teenuste ja kaupade müügiga.
Populaarse Särkänniemi lõbustuspargi tegevjuhi Miikka Seppälä sõnul on ristlus otsene konkurent Soomes maal korraldatavatele 1-3 päeva pikkustele minipuhkustele ja näiteks päevale lõbustuspargis. "Ristlus on kõige märgatavam klientidele hinnatasemest vale pildi looja," sõnas ta.
Tampere ülikooli majandusprofessor Hannu Saarijärvi rääkis MaRa kodulehel, et toetuspoliitika keskne mõte on hoida kaubalaevastikku Soome registris. Samas on tema sõnul jäänud tähelepanuta see, kui suur on selle toetuspoliitika mõju nii-öelda "kõrvalsaadusena" teistele sektoritele. Ta juhtis ka tähelepanu, et riigi toetused on majanduslikult põhjendatud, kui need aitavad õgvendada turumajanduse ebakohti, kuid üldiselt on toetused siiski ajutised, mitte püsivad nagu merenduse puhul.
