Sigarettide salaturg on hakanud näitama kasvumärke

Kuigi 2012. aastaga võrreldes on salasigarettide turg kahanenud ligi kaks korda, oli 2016. aastal märgata selle väikest kasvu. Turu-uuringu firma Nielseni andmeil moodustas salaturg eelmise aasta viimases kvartalis 16,5 protsenti, mis on ligi neli protsenti rohkem kui aasta tagasi. Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel on ühiskonnas vähenemas vastumeelsus salakauba suhtes ning suurenemas valmidus ise salakaupa osta või selle ostmist aktsepteerida.

Nielseni nn tühja paki uuringu andmetel on suurim salasigarettide levik jätkuvalt Ida-Virumaal. Kõige enam levib salasigarette Kohtla-Järvel (38,3%), Sillamäel (38,1%) ja Narvas (37,4%).

Maksu- ja tolliamet on suutnud salasigarettide osakaalu turul viimastel aastatel poole võrra vähendada. 2016. aastal avastati kokku 11,5 miljonit salasigaretti. Paraku moodustab see kogus aga vaid ligi seitse protsenti kogu sigarettide salaturu mahust, suur osakaal salasigarette jääb turule ringlema. “Salasigarettide turgu mõjutavad mitmed tegurid, sealhulgas ka legaalse kauba ja salakauba hinnaerinevuse suurenemine. See omakorda teeb salakauba ostmise ahvatlevamaks ja peame siin pingutama, et müüjate elu võimalikuks keeruliseks teha,” selgitas maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhataja asetäitja Tiit Kõluvere.

MTA töötajad on salakaupa kontrollimas nii maanteedel kui tänavatel, aga Kõluvere hinnangul on siin oluline osa ka inimestega suhtlemisel, et tõsta kohalike teadlikkust salakauba ohtlikkusest ja mõjust nende kogukonnale. “Kõige paremini saavadki salakaubanduse levikut takistada inimesed ise. Seetõttu panustab MTA palju koostöösse piirkondlike politseikonstaablitega, kohalike omavalitsuste ja korteri- ning garaažiühistutega, et võimalikult palju inimesi salakaubandusega seotud ohtudest teavitada ja halbu tagajärgi ennetada,” selgitas Kõluvere.

Tihti ei mõelda tema hinnangul sellele, et salasigarettide ja salakauba tarbimisega pannakse ohtu enda ja lähedaste turvalisus. “Salakaubandus on tihedalt seotud organiseeritud kuritegevusega ja nende inimeste jaoks ei ole vahet, kas tehakse äri salasigarettide, salaviina või narkootikumidega. Kindlasti ei tasu jääda passiivseks, kui ükskõik millise keelatud kauba müügitegevus kellegi trepikojas või lähiümbruses käib ja tasub meile sellest teada anda, sest nii saame koos oma kodukanti turvalisemaks muuta,” pani ta inimestele südamele.

2016. aasta tubakatoodete Eesti salaturg numbrites

951 juhtumit (2015. a. 1148 juhtumit)
11,5 miljonit salasigaretti (2015. a. 14,5 miljonit sigaretti)
65 kg huuletubakat (2015. a. 1034 kg)
29 kg vesipiibutubakat (2015. a. 46 kg)
11 kg sutsetamistubakat (2015. a. 30 kg)

Salasigarettide tõttu oli Eestis 2015. aastal laekumata jäänud maksude maht 31 miljonit eurot ning Euroopa riikidel kokku jäi saamata ligi 11,3 miljardit eurot maksutulu.

Nii Eestis kui ka kogu Euroopas kasvab Valgevenest pärinevate salasigarettide maht, mida tuuakse Euroopa Liitu ka teisi riike transiitriikidena kasutades. KPMG korraldatud uuringu andmetel tarbiti näiteks EL-is, Šveitsis ja Norras 2015. aastal 53 miljardit salasigaretti, millest 88% moodustas kolmandatest riikidest pärit sala- või võltskaup.

Salakauba müüjatest saab märku anda maksu- ja tolliameti 24 h vihjetelefonil 800 4444 ja e-posti teel [e-mail].