Mis on esimene asi, mida uues ametis ette võtate?

Oleme alustanud paljude uute projektidega, et teha e-ettevõtlus klientidele ja töötajatele veelgi mugavamaks.

Logistika muutub iga päev üha olulisemaks. Millega Omniva on muutuste keerises teie meelest kõige paremini hakkama saanud?

Tuleb välja tuua kaks asja – koduturul pakiautomaadid ja postiärilt muutumine pakiäri ettevõtteks ning rahvusvahelises äris kanna kinnitamine.

Me oleme suurima automaatide võrguga ettevõte Baltikumis. Kliendid on meie teenused väga hästi vastu võtnud ning küsivad järjest rohkem nende järele. Seetõttu oleme planeerinud järgmise viie aasta jooksul investeerida veel 20 miljonit eurot uutesse automaatidesse, et klientidele lähemale minna ning paremat teenust ja kogemust pakkuda. Tulin just Saaremaalt PostEuropi kohtumiselt, kus olid kohal ka n-ö vana maailma postiettevõtted, kes ei ole veel aru saanud, et postiäri langeb või hakkab väga kiiresti langema ka nendel turgudel ning nemad pole selleks ajaks valmis.

Rahvusvaheline äri, mida Omniva teeb, on järjekordne näide sellest, et Omniva on kanda kinnitanud seal, kus liiguvad pakimahud – praegu siis Hiinast väljuv maht ja selle suunamine üle maailma. Kuna aga sellest on vähe ning meie kliendid küsivad ka teistpidi teenust, siis otsime võimalusi suunata mahtu Euroopast Hiina, Ameerikast Euroopasse. Plaanid on suured ja näeme, et selles globaalses äris saame pakkuda oma klientidele head teenust

Mis on valdkonnad, mis vajaksid rohkem tähelepanu? Miks?

Meil on need paljud seadusest tulenevad kohustused, mis on ajale jalgu jäänud. Õnneks on ka siin hakanud jää natuke sulama, aga endiselt on meil kohustusi, millel pole tegeliku eluga enam palju ühist. Teenuse osutamiseks ei ole vaja enam füüsilist kontorit. Sama teenust saab pakkuda kirjakandja, kes sinna metsatallu sõidab, või külapood või pakiautomaat.

Samas kui muuta seadust paindlikumaks, võimaldades hajaasustusega aladel osutada kõiki teenuseid meie tublide kirjakandjate vahendusel, oleks see mugav tarbijale ja säästlik ettevõttele ning toetaks ka maapiirkondade perioodika kojukannet. Ajalehtede-ajakirjade tellimused samuti vähenevad, aga kirjakandja käib ka üksikute ajalehtede pärast oma ringi kuus päeva nädalas. See on kallis nii meile kui ka teenust tellivatele väljaandjatele. Vähendades kohustuslike postiasutuste arvu ning võimaldades osutada kõiki postiteenuseid kirjakandja vahendusel, annaksime kirjakandjale rohkem tööd ning jagaksime püsikulusid.

Mis kohustused on ajale jalgu jäänud?

Tõenäoliselt ongi selleks praegu elukohajärgne postkontor, mis tähendab, et iga inimene on seotud tema elukoha lähedal oleva postiasutusega. Kõik tema saadetised, mis postkasti ei mahu, toimetatakse just sinna, elukohajärgsesse postkontorisse, olenemata sellest, et klient ise sooviks oma saadetised näiteks pakiautomaadist kätte saada. Töötame selle nimel, et siduda inimesed postkontorite küljest lahti ning anda neile võimalus ise valida, kuhu, kuidas ja millal nad pakke ning saadetisi saada soovivad. 24 h avatud teenused (iseteenindus, pakiautomaadid) jätavad inimestele rohkem võimalusi seada asju oma käe järgi.

Valuliselt reageeritakse postivõrgu ümberkujundamisele, näiteks kui mõni postkontor suletakse. Milline on teie visioon selles vallas?

Teenuse pakkumine peab muutuma koos klientide vajaduse ja teenusekasutusega ning teenuse kasutamine ei pea tänapäeval võrduma kuskil eraldi toas asuva postkontoriga, mis vähese külastatavuse tõttu on üldjuhul ka lahti ainult mõned tunnid päevas. Me oleme muutnud osa postkontoreid postipunktideks, sest valla poodide, raamatukogude jne postipunktid pakuvad paremat teenust kui eraldiseisev postkontor. Pood ja raamatukogu on lahti kauem, mis tähendab, et inimestel on ka parem juurdepääs meie teenustele. Ning piirkonnad, kus ei ole mugav postkontorit kasutada, saavad kasutada meie tublisid kirjakandjaid – nemad teevad ära pea kõik funktsioonid, mis ka nn kontor, alates kirjamargi müügist ja lõpetades pakkide väljastamise ning perioodika tellimisega.

(Posti)maailm muutub pöörase kiirusega ning vajadus nn traditsiooniliste teenuste järele väheneb samal kiirusel. Seetõttu olemegi ajakohastanud ka enamiku teenuseid. Perioodikat saab tellida meie perioodikatellimiskeskusest, postkaarti koos margiga saab saata portaali kaudu. Valite disaini, lisate teksti ning meie postitame adressaadile. Paberkandjal arved jõuavad juba ammu meie süsteemide kaudu inimeste postkastidesse, veebipanka või ettevõtetel otse raamatupidamissüsteemi.

Kasvab praegu ainult pakiteenus. Ning nõudluse rahuldamisse investeerime me väga palju. Sõlmisime just lepingu uue logistikakeskuse pakisorteerimise liini soetamiseks. Regiooni moodsaim keskus peaks valmima juba järgmise aasta sügiseks. Iga aasta oleme laiendanud pakiautomaatide võrgustikku ning laiendame seda ka edaspidi. Näeme, et ideaalne võrgustik Baltikumis on u 1000 automaadiga. Praegu on meil üleval 264 automaati ehk plaanime tihendada võrku neli korda.

Ehitame parasjagu uut infosüsteemi, mis aitab kasvava mahuga hakkama saada. Üks osa uuele infosüsteemile üleminekust on ka erinevate teenuste koondamine ning selgemad, lihtsamad teenused tarbijale.

Kas see tähendab, et tarbija näeb edaspidi, kuidas tema pakid liiguvad või saab neid kuidagi paremini suunata?

Uus infosüsteem tähendab esialgu eelkõige lihtsamat ja loogilisemat pakiteenust. Kui praegu on näiteks välismaale paki saatmiseks võimalus valida mitmete erinevate ja keeruliste teenuste vahel (Maksipakk, EMS kuller, Kuller Euroopa jne), siis aasta lõpus on pakisaatmine ka esimest korda pakki saatvale inimesele lihtne ja loogiline.

Pikemas perspektiivis on uus infosüsteem eelduseks, et saaksime luua süsteemi, kus klient valib ise, kust ta kõik oma pakid tahab kätte saada, olenemata sellest, kas pakk tuleb talle Eestist või mujalt maailmast. Sellisel juhul saaks klient kõik oma saadetised saada kätte soovi korral näiteks töökoha lähedal asuvast pakiautomaatdist ilma igasuguse ümbersuunamiseta.

Kahjuks või õnneks ei saa me mõjutada pakke, mis asuvad Eestist väljas, sealne osa jääb ikka partnerite kanda. Küll aga teeme nii palju kui võimalik, et meie koduturul oleks inimestel võimalikult selge ülevaade ning arusaam teenuste, pakkide ja teiste tähtsaadetiste kohta.

Teade postkontori sulgemisest maapiirkonnas kõlab kohati nagu maailma lõpp. Kuidas plaanite sellesuunalist kommunikatsiooni muuta, et inimesed saaksid aru – tegelikult on 24/7 toimiv pakiautomaat parem, kui kaks tundi tööpäevas avatud postkontor?

Tegelikult saab enamik inimesi sellest juba väga hästi aru, seda näitab ka väiksemate asulate ning maapiirkondade erakordselt suur huvi pakiautomaadi paigaldamise vastu. Postkontori sulgemisest saab n-ö maailma lõpp pigem hirmust muutuste ees. Ja tegelikult, nagu ka varem mainitud, on enamik teenuseid kättesaadavad ka meie kirjakandjate kaudu.

Robotid, droonid, nii sellised, mis veavad pakke kohale, kui ka sellised, mis sorteerivad saadetisi. Mitu robotit Omnivas tööd teeb? On kavas neid juurde soetada?

Pakke sorteerib ikka sorteerimisliin, mis on tõesti automaatne. Uude majja ostame uue sorteerimisliini, mis hõlbustab meie tööd veelgi. Kuna pakid on erinevate mõõtude ja kaaluga, siis on sorteerimisliin parem variant kui ükskõik milline muu roboteeritud töö.

Oleme koostöös Starshipi ja Daimleriga valmis piloteerima ka nende robotsõidukeid. Kuna Eesti on nii väike ning juurdepääsetav igale poole, siis pakidroonidesse ma meil väga ei usu. Neile leiaks rakenduse ainult mõnele laiule paki vedamiseks. Omniva on avatud uutele ideedele ja tehnoloogilistele lahendustele, aga me ei torma pea ees tulle neid kohe kasutusele võtma. Küll aga testime ja valime välja tehnoloogia, mis kliente ka päriselt aitaks, mitte ei omaks ainult „fa-fa-fa” funktsiooni.

Mis teeb teie uue logistikakeskuse Baltimaade moodsaimaks?

Meie uus logistikakeskus saab kõigilt omadustelt olema tipptasemel. Aprilli lõpus sõlmisime juba lepingu tipptasemel sorteerimistehnoloogia hankimiseks, mis võimaldab meil saadetisi sorteerida mitu korda kiiremini ja täpsemalt ning vähendab pakkide käsitsi ühest punktist teise liigutamist märgatavalt. Kogu keskuse projekteerimisel on lähtutud LEANi filosoofiast, mis muudab kõik tööprotsessid maksimaalselt efektiivseks ning minimeerib ülearuse aja- ja töökulu. Loomulikult arvestasime planeerimisel ka, et tipptasemel tehnoloogia kõrval oleks meie töötajatel uues keskuses hea töötada.

Mis on teie visioon tuleviku logistikateenusest?

Logistikateenused kolivad järjest lähemale nende tarbijale. Pakiautomaadid muutuvad väiksemaks, aga neid on tihedamalt ja lähemal inimestele, näiteks kortermajade trepikodades. Ma usun rohkem mehitamata kui mehitatud pakitarnesse.

Väga oluliseks muutuvad erinevad suurandmed. Selle järgi on võimalik ennustada tarbija käitumist ning tuua kaubad ja teenused neile lähemale – on selleks siis lokaalne distributsioonikeskus või kiire tarne otse tootjalt, näiteks Hiinast.

Google'i ja Facebooki roll suureneb – kuna nende käes on kõik andmed inimeste kohta, saavad nad seda ära kasutada nii pakkumiste tegemiseks kui ka inimese leidmiseks, et talle üle anda tema tellitud pakk.

Inimesed muutuvad veel laisemaks ning subscription service'i tüüpi kauba ostmine muutub veel populaarsemaks. Ja see ei hõlma enam ainult habemeterasid, vaid regulaarne tarne saab olema kõigele, alates kassitoidust kuni särkide ja ülikondadeni välja. Teenusepakkuja teab, et x inimene kulutab ära x arvu särke kindlas ajavahemikus ning saadab talle uue(d) vastavalt kulule. See omakorda tähendab, et järjest rohkem on ületootmist, raiskamist. Aga kuna mahud on suured, siis on hinnad soodsad, mis omakorda tekitab tarbijale tunde, et telliks veel.

Toimub konsolideerumine ja alles jäävad (hiigel)suured ettevõtted. Amazon, Alibaba, eBay moodustavad ühe tüübi – kauplejast kaubatarnija. Suured logistikaettevõtted – DHL, UPS, FedEx jne – teise, ning tehnoloogiahiiud Facebook, Google, Apple kolmanda. Kõigil neist on huvi maksimaalselt igal turul maksimum võtta, igaüks omal viisil.

Räägime ka natuke teist. Milline on teie taust?

Alustades õpingutest, mul on bakalaureusekraad Stockholmi kõrgemast majanduskoolist Riias ning strateegilise juhtimise magister (EMBA) Tartu ülikoolist. Töises plaanis olen alates 20. eluaastast aidanud erinevatel Eesti ettevõtetel liikuda Leedu turule ning juhtinud nende sealseid tütarettevõtteid. Alustasin Mecrost (Stokkeri tööriistapoed), aga tegelenud ka spordikaupade ja jalgratastega (Hawaii Express), alkoholi (Prike) kui ka turvaseadmete ning auto jälgmistarvikutega GSM valves. Ka Omnivaga alustasin Leedus ja viimased viis aastat juhtisin Omniva Läti tütarettevõtet.

Milline juht olete?

Ma pean ennast inimestele orienteeritud juhiks. Usun, et andes võimaluse töötajatel ise asju ära teha, arendab see nii neid kui ka ettevõtet kiiremini, kui seda teeks autoritaarne juht. Olen seda meelt, et employees first, customers second ehk kõigepealt tuleb panustada töötajatesse, kes siis motiveeritult omakorda panustavad kliendi rahulollu. Ettevõtted, kes suruvad oma töötajad maha, ei saavuta kunagi pikaajaliselt head tulemust. Kahjuks olen seda näinud nt Leedu turul päris palju, kuidas juht peab oma töötajaid mitte kellekski, käsutäitjateks, kellel ei tohi olla oma arvamust. Seda on kurb kõrvalt vaadata.

Mulle ei sobi ka üdini demokraatlik Skandinaavia meetod, kus kõik istuvad ümber laua ja vaagivad otsuseid lõpmatuseni. Alternatiivide olemasolul olen valmis kiiresti (ja vajadusel üksi) otsustama. Parem üks halb otsus kui lõputu otsustamatus.

Kindlasti olen ka nn hands-on-juht. Kõik varasemad töökohad on olnud seotud ettevõtete nullist ülesehitamisega, mistõttu olen igaühes pidanud juhi nimetuse all ära tegema erinevad tööd – alates kauba laadimisest veokitest ning lõpetades müügitöötaja ja koristajaga. See omakorda annab hea ülevaate erinevatest ettevõttega seotud muredest ja rõõmudest ning võimaluse kõikidel teemadel ka ise kaasa rääkida. Mitte keegi ei saa siis väita, et too sealt nurgakabinetist ei tea tegelikust elust mitte midagi. Eks ikka teab küll.

Palju on kurdetud, et Eesti riigis on juhtide kvaliteedis puudujääke. Kuidas olukorda parandada?

Ma ei usu, et meil häid juhte vähe on. Nad jäävad lihtsalt nende varju, kes tähelepanu enda peale tõmbavad ja kahtlase väärtusega lubadusi annavad. Küll aga puudub meil visioon, mille poole püüelda. 1990-ndatel oli silme ees vabadus ning kõige halva unustamine ja kiire muutmine. Inimestel oli sära silmis. Loomulikult tehti ka vigu, mida oleks saanud läbimõtlemise korral vältida, aga need ei olnud takistuseks – elu vajas elamist.

Endisel peaministril Andrus Ansipil oli visioon – Eesti viie rikkama riigi hulka. Selle asemel, et panna pead kokku ning välja mõelda, mis siis selleks vaja teha on, see ära teha ja vilju nautida, hakkas üleüldine sopaloopimine ning idee mahategemine. Miks? Kellele ei meeldiks olla viie rikkama riigi seas? Olgu selleks siis maailm, Euroopa, Ida-Euroopa või Põhjamaad. Selle mõtte oleks pidanud läbi mõtestama, erinevate valdkondade inimestele puust ja punaseks ette tegema ning siis täide viima.

Bürokraatiat ja raiskamist on palju. Riiki ei saa küll juhtida kui eraettevõtet, aga sealt on võimalik palju õppida. Teeme ära!

Millega veedate vaba aega, kui seda juhtub olema? Mis on teie hobid?

Mulle meeldib kestvussport. Jooksen maratone ning viimased kolm aastat olen tegelenud ka täis- ja poolpika triatloniga. Suurem osa vabast ajast möödubki sportides – joostes, ujudes või rattaga sõites, et valmistuda järjekordseks triatloniks. 2016. aastal õnnestus läbida Barcelona Ironman ajaga 9.16, mis on harrastaja kohta väga hea tulemus. Tänavu nii kõrgeid ajalisi sihte pole. Küll aga on plaanis poolpika triatloni Euroopa meistrivõistlused Taanis, maailmameistrivõistlused USA-s ning täispikk Ironman Maastrichtis.

Ühtlasi armastan reisida. Teen seda igal võimalusel. Aastas lendan julgelt üle 100 korra (väga palju küll Eesti ja Läti vahet), aga olen jõudnud ära käia ka Hong Kongis, Hiinas, Austraalias, Uus-Meremaal, Šveitsis, Itaalias jne.

Viimane raamat, mida lugesite?

Lõpetasin just Richard BransoniVirgin way” ja alustasin Pixari juhi Ed Catmulli raamatuga „Loovuse kompanii”.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid