Kui on võimalus auto ise juhtima panna, siis tehnikafännid seda kindlasti teevad. Mullu hakkas elektriautode tootja Tesla müüma autosid, mis on riistvaraliselt valmis iseseisvalt juhtima. Loomulikult katsetas võimaluse avanedes IT-ettevõtte Applaud OÜ tegevjuht Henrik Aavik Soomes, kuidas Tesla ise ennast juhib.

„Ja see töötabki!” oli rõõmusõnum, mida ta maailmaga Facebooki vahendusel jagab. „If life gives you lava make barbeque! (Kui elu annab laava, tee grilli),” oli tema kommentaar katsele, sest pakutud võimalust ei saanud kasutamata jätta. „Ise juhtis seni, kuni me ei lasknud enam. Väga äge oli, aga kui tee ääres joonistatud piir lakkas, siis igaks juhuks tasus roolist haarata,” näeb ta, et tehnoloogia toimib juba praegu, kuid viletsamates oludes seda veel 100% usaldada ei saa.

Ja peabki arvestama, et peagi on liikluses üha rohkem isejuhtivaid autosid. Autotootjad üritavad sujuvalt juhtimist inimeselt üle võtta, lisades püsikiirushoidjaid, joonejälgijaid ja muid assistente, kuni roolis istudes mõtled, et sinu roll on kahanenud autojuhtimisel olematuks. Tehnikahiiud, nagu Google, tahavad auto kohe ise juhtima panna ja inimese reisijaks jätta.

Praegu testitakse isejuhtivaid taksosid Singapuris, Helsingis ja peagi sõidavad ka Tallinnas juhita bussid. Uber paneb käima isejuhtivate autode teenuse ja Google'i isejuhtiv auto on juba esimese avariigi korraldanud. Iga päev tuleb mõni uudis isejuhtiva masina teemal. Näiteks just said autotootja Volvo ja Rootsi jäätmekäitleja Renova tööle ise ennast juhtiva prügiauto.

Oluline on tarkvara

Auto ise ennast juhtima panemisel on ülioluline toimiv tarkvara. Siin katsuvad jala ukse vahele saada mitmed tarkvaratootjad, nagu protsessorite tootja Nvidia, kes arendab superarvutit Drive PX2, mis on leidnud oma tee kõigi uute Tesladeni. Mullu lubas ettevõtte tegevjuht Jen-Hsun Huang, et isejuhtivate autode tehisintellekt on valmis juba käesoleval aastal. „Ma arvan, et luues täielikult autonoomset tehisintellektil põhinevat autot, on Tesla põhjustanud autotööstuses lööklaine. See süsteem on sisuliselt viis aastat kõigist ees,” teatab Huang.

Huangi sõnul on Nvidia seadmetel kolm eelist – Nvidia graafikaprotsessor on tehisintellektile parem, süsteemi on võimalik uuendada üle õhu ehk täpselt nagu telefoni või digiboksi uuendatakse, ning kolmandaks on Nvidia süsteem väga energiasäästlik.

Varem telefone tootnud BlackBerry sõlmis mullu aasta lõpus lepingu autotootjaga Ford, et aidata viimasel toota esimesed masskasutusse tulevad isejuhtivad autod. Muuhulgas lisatakse autodele BlackBerry QNX Neutrino operatsioonisüsteem ja audiotöötlustarkvara.

Ka autotootjad ei maga

Saksa tootja BMW tahab luua parima isejuhtiva auto, nende trump on kontsept iNext. „Meie sihtmärk on selgelt paigas: olla number üks autonoomsete sõidukite seas,” kinnitab BMW juhatuse esimees Harald Krüger kevadel. Loomulikult on BMW isejuhtiv auto kallis luksusauto. iNext on Krügeri sõnul disainitud i8 elektriauto järgi, aga ilmselt võtab see tootja mudelirivis üle 7. seeria sedaani koha.

Auto on alles arenduses ja teada on ainult, et sõiduk on võimeline autonoomselt liiklema, olema pidevas internetiühenduses, kerge, innovaatilise disainiga, uue interjööriga ning peaks üleüldse viima BMW sõnul elektrilised sõidukid täiesti uuele tasemele.

iNexti loomiseks teeb BMW koostööd protsessoritootja Inteliga ja kaameratarkvara arendajaga Mobileye NV. Viimane neist töötab ka teiste autotööstuse hiidudega, nagu GM-i, Volkswageni ja Nissaniga, et luua kaarditehnoloogia, mis kogub reaalajas autotootjate sõidukitelt ümbritseva keskkonna kohta andmeid. Intel peaks aitama koostööd edasi viia riistvara ja arvutusvõimsusega. Ent kas 2021. aasta iNext tuleb täisautonoomne või ikkagi mingi üliarenenud versioon autopiloodist, seda me veel ei tea.

BMW eksperdid usuvad, et ilmselt mitte väga kauges tulevikus on enamik autodest täielikult autonoomsed ja inimesed liiguvad ringi ratastel robotitega.

2021. aastal tahab autonoomsete sõidukitega valmis olla ka Ford. Erinevalt BMW-st ei ole Fordil mingit nuputamist, kas luua üliarenenud juhiabidega autopiloodiga sõiduk või sisuliselt ilma roolita isejuhtiv auto. Ford valib kindlalt viimase ja tahab luua sõiduki, nagu arendab Google. Fordi nägemus on viie aasta pärast oma autosid pakkuda isesõitvate taksodena, täpselt nagu kavatseb Ameerika tootja GM teha koos äpiga Lyft.

„Me usume, et inimene juhtimisest täiesti ära võtta on väga oluline,” ütleb Fordi tegevjuht Mark Fields. Ford on sõlminud koostöölepped üle 40 ettevõttega, kes tegelevad isejuhtivate autode tehnoloogiate loomisega. Nende ettevõtete seas on ka radarite ja LIDARide loomisega tegelevad ettevõtted.

Juba on valmis isejuhtiva Ford Fusioni hübriidauto kontsept, mis näeb erinevalt teistest isesõitvatest autodest üpris tavaline välja. Autonoomseks sõiduks vajalikud kaamerad ja sensorid on suuresti peidetud katuseraami sisse. Sõiduki arvuti asub selle pagasiruumis ning see suudab ühe tunniga läbi töötada terabaidi jagu andmeid. Töödelda tuleb näiteks navigeerimisandmeid ja esemete tuvastamisega seotud andmeid.

Google’i emafirma Alphabet teeb koostööd autotootja Fiat Chrysleriga, et arendada autode infosüsteemi ja isejuhtivaid autosid. Uber ning Mercedes-Benzi emafirma Daimler teevad koostööd, mille alusel hakkavad Daimleri isesõitvad autod vedama kliente Uberi sõidujagamisvõrgustikus. Plaanikohaselt jõuaks teedele ilmselt Mercedes-Benzi sedaanid, mille kõik aspektid on välja töötanud Daimler. Autod hakkaksid kliente vedama aga Uberi võrgustikus.

Daimleri ja Uberi vaheline koostöö erineb ettevõtte koostööst Volvoga, kuna autod on endiselt Daimleri omad, ega kuulu Uberile.

Mercedes-Benz plaanib juba sel suvel avalikkusele kättesaadavaks muuta oma autopiloodi versiooni, mis peaks kuulduste kohaselt olema parem kui Tesla lahendus.

Eesti saab testida teise-kolmanda taseme isejuhtivaid autosid

2. märtsist on Eesti teedel ja tänavatel lubatud isejuhtivate autode testimine, kui autol on juht, kes saab vajadusel kontrolli üle võtta. Mitmes riigis testimine juba käib.

Isejuhtivate autodega tuleb ajapikku harjuda nii inimestel kui ka seadusandlusel, ütleb majandus- ja taristuminister Kadri Simson pressiteates.

Eestil on võimalus väikese ja paindliku riigina olla uute lahenduste esmane rakendaja ning siinsed ettevõtjad saaks tulevikus need teadmised edukalt laia maailma eksportida.

Testimisõigus avalikel Eesti teedel kehtib isejuhtivatele sõidukitele, mida Rahvusvahelise Autoinseneride Ühingu klassifikatsiooni järgi liigitatakse tasemele SAE 2 või SAE 3. Kõnealustel autodel peab olema kas sõidukis või kaugjuhtimise abil juht, kes sõiduki eest vastutab ja vajadusel kontrolli üle võtab. Ekspertrühm jätkab tööd vastutuse, kindlustuse, privaatsuse, eetika ja muudel teemadel, et jõuda lahendusteni, mis võimaldavad tänavatele lubada ka kõrgema autonoomsusega sõidukid ehk SAE Internationali standardi J3016 tasemed 4 ja 5.

Isejuhtiva tehnoloogia testimiseks Eestis tuleb taotleda sõiduki registreerimist ja taotleda sellele üksikkinnitust. Seejärel on vaja tuua sõiduk enne registreerimist maanteeametisse kontrolli, kus ameti meeskond, kuhu kuuluvad eksperdid liiklusohutuse ja isejuhtiva tehnoloogia valdkonnast, testib sõidukit nii kinnisel alal kui ka liikluses. Testitakse, kuidas juht sõidukit manuaalselt kontrollib, kuidas tehnoloogia võimaldab juhil turvaliselt sõiduki autonoomselt režiimilt kontrolli üle võtta, ning sõiduki võimekust ise sõita.

Euroopa Liidus puudub praegu regulatsioon autonoomsete sõidukite kasutamiseks, seepärast tuleks seadusandliku baasi loomist alustada rahvusvahelistest kokkulepetest.

MIKS ISEJUHTIVAD AUTOD?
Maailmas on praeguseks väga palju autosid ja tihedas liikluses juhtub palju õnnetusi. Ka seisavad paljud autod iga päev pikkades ummikutes.

Neid probleeme aitavad isejuhtivad autod lahendada. Arvuti ei väsi, ei pööra enda tähelepanu liiklusest kõrvale, seega aitavad isejuhtivad autod vähendada liiklusõnnetuste arvu.

Internetiühenduses autod suudavad suhelda ka teiste sõidukitega, seega ei teki arusaamatusi juhtide vahel, mis omakorda võiksid viia avariideni.

Ka aitab autode ise sõitmine neid jagada ehk vaja on vähem autosid.

Isejuhtivad autod kõlavad innovatsioonina, kuid juba möödunud sajandil üritati autosid ise juhtima panna.

Üks projekt oli 1989. aasta ALVINN (Autonomous Land Vehicle In a Neural Network). Carnegie Melloni ülikoolis ehitatud autos oli arvuti umbes sama võimas kui üks kümnendik nutikellast, protsessor aga kapisuurune ja voolu tootis masinale 5000-vatine generaator.