Eestit ootab robotibuum

Robotiturg areneb kasvavas tempos. Aastane läbimüük maailmas on ületanud veerand miljoni ühiku piiri ja kasvab stabiilselt ligi 15 protsendi võrra aastas. Peamised kasvuallikad on elektroonika- ja metallitööstus. Ka Eestis on robotivaldkonda ootamas helged ajad, usuvad asjatundjad, kirjutab Eesti Päevalehe erileht Metallileht.

„Robotid ja robootika on kiiresti kasvav turg,” väidab Eesti ühe põhilise robotimüüja, suurettevõtte ABB automaatikaprojektide üksuse projektijuht Siim Savila. „Meie eri tööstusvaldkondade tipptegijate tootmisprotsessid on juba praegu suuremal või vähemal määral robotiseeritud või siis tegeletakse parasjagu robotiseerimise planeerimisega.”

Eesti tootjad pöörduvad robotiusku

Niisiis on Eesti tegelikult järgimas globaalseid tendentse – üha rohkem tööstusettevõtteid võtab kasutusele roboteid ning valdkond areneb pöörase kiirusega. „Statistika järgi on robotitööstuse kasv endiselt plahvatuslik,” märgib Savila. „Alates esimese tööstusroboti paigaldusest enam kui 40 aastat tagasi, on tööstus pidevalt turgusid laiendanud ja uusi rakendusi välja töötanud. Aga see on alles algus, palju huvitavat ootab ees.”

Aastateks 2017-2019 prognoositakse tööstusrobotite kasvu keskmiselt 13% aastas.

Kümme aastat Eestis roboteid müünud ABB pakub praegu sellel alal kõige laiemat mõeldavat portfelli, kuhu kuuluvad peale robotite kontrollerid ja tarkvara, tööstustarkvara ning rakendused ja lisaseadmed. Sisuliselt leiavad nende robotid kasutust kõigis olulistes tööstusharudes: energeetika-, metallurgia-, masina-, keemia-, kerge-, toiduainete- ja puidutööstuses. „Meie valikus on esindatud pea kõik robotite liigid ja tüübid,” kinnitab Savila. „Enimlevinud on kuueteljelised tööstusrobotid, aga on ka neljateljelised robotid, SCARA-tüüpi robotid (SCARA – Selective Compliant Assembly Robot Arm – robot, millel on kaks paralleelset pöörlevat lüli), koostöörobotid ja paralleelrobotid.”

ABB roboteid võib leida juba mitmekümne Eesti ettevõtte tootmisest, ka metallitööstuse juhtivate firmade majapidamisest. Fortaco, kes valmistab Narvas keevitatud teraskonstruktsioone; AQ Lasertool, kes toodab metallist komponente erinevatele rahvusvahelistele koostööpartneritele; Favor, suurim õhukese lehtmetalli töötlemisele spetsialiseerunud metallitööstus Eestis; Munkfors Saed, tuntud käsisaagide ja saelehtede tootja; Cutform, kõrge klassi metallist toodete tarnija; Norcar, traktorite keredetailide ja põllumajandusseadmete valmistaja; Hanza Mechanics, peenmehaanikale spetsialiseerunud ettevõte. Loetelu võiks jätkata, ent üks on selge – robot pole praegu enam moeasi, vaid eduka tootja iseenesestmõistetav investeering.

Maailma trendid ennustavad jätkuvat kasvu

ABB tutvustas esimesi värvimisroboteid 1969. aastal ja ehitas maailma esimese kommertsliku elektrilise roboti 1974. aastal. Praegu on ettevõte üks neljast selle ala gigandist, kelle käes on maailma suurte tööstusrobotite turust üle 60 protsendi. ABB (Šveits) grafiitvalged, Kuka (Saksamaa) oranžid, Fanuci (Jaapan) kollased ja Yaskawa (Jaapan) sinised robotid on need tegijad, kes määravad suuresti turu arengud.

2015. aastal kasvas robotite müük 15%, ületades 250 000 ühiku piiri. Peamised kasvuallikad olid elektroonikatööstus (kasv 41%), metallitööstus (kasv 39%) ning keemia-, plasti- ja kummitööstus (kasv 16%). Praegu on umbes 70 protsenti tööstusrobotitest töös auto-, elektroonika- ja metallitööstuses.

Robot pole enam moeasi, vaid eduka tootja iseenesestmõistetav investeering.

Prognoositakse, et 2019. aastaks kasvab tööstusrobotite arv maailmas 2,6 miljoni ühikuni. See on umbes miljon ühikut rohkem kui neid oli 2015. aastal. Aastateks 2017–2019 prognoositakse kasvu keskmiselt 13 protsenti aastas. Enamik robotitootjad on teinud või tegemas ettevalmistusi sellisteks kasvuväljavaadeteks. Tootmisvõimsuseid on suurendatud ning tegevust laiendatud eelkõige suurtel turgudel, nagu Hiinas ja USA-s, kusjuures eriti peibutavad on Aasia turud: Korea, Jaapan, Taiwan ja teised. Riikidest on oluliselt laiendanud oma juhtpositsiooni Hiina – 2015. aastal rändas 27% robotitest just sinna.

Ühes on kõik nõus – tulevik kuulub inimeste ja robotite koostööle, lihtsustatud rakendustele ja kergetele robotitele. Inimese ja roboti koostöö, robootikalahenduste lihtsustamine ja integreeritud roboti lahendused kirjeldavad kõige paremini seda, mida tulevik tuua võiks. „Praegu on selge, et uue põlvkonna koostöörobotite tootmine on nihutanud piire ja kujundanud ümber arusaamu robotiautomaatikast, protsessidest, mis võiksid üldse olla automatiseeritud,” räägib Savila. „ABB tõi paar aastat tagasi turule maailma esimese tõelise koostööroboti YuMi. See murdis barjääri, mis seni eraldas inimest ja robotit – YuMit on lihtne kasutada, installeerida ja intuitiivselt programmeerida.”

Robotid on osa suuremast süsteemist

Roboteid kasutab oma tootmises ka ABB ise. Ettevõtte mootorite ja generaatorite tehase keevitusprotsess on robotiseeritud, robotid keevitavad igapäevaselt staatorite pakette. Lähitulevikus on plaanis robotiseerida ajamite ja taastuvenergiaseadmete tehase ajamikappide kokkupanek.

„Lähtume enda tootmisprotsesside robotiseerimisel samadest argumentidest, mida toome klientidele,” ütleb Savila. „Laias laastus on nendeks esiteks rahaga seotu ehk tegevuskulude vähendamine; teiseks kõik, mis puudutab kvaliteeti; kolmandaks tööohutus; neljandaks tootmise paindlikkuse ja efektiivsuse tagamine; viiendaks inimtegurisse puutuv ehk värbamine, kaadrivoolavus jne.”

Savila rõhutab, et robotid on ettevõtte lennukate plaanide kohaselt ainult üks osa tervikust. „Robotid on loodud selleks, et olla osa ökosüsteemist, mida meie ABB-s nimetame asjade, teenuste ja inimeste internetiks,” väidab Savila. „Teeme praegu ulatuslikku koostööd paljude suurfirmadega, näiteks Microsofti ja IBM-iga, et arendada uusi platvorme, tooteid ja süsteeme oma klientide vajaduste paremaks rahuldamiseks.”

ABB on tööstuse digiteerimise liider – ettevõtte süsteemid koos tarkvaraga on ühendatud üle 70 miljoni seadme ja 70 000 juhtimissüsteemiga üle kogu maailma. Digitaalsete lahenduste haldamiseks on ettevõte loonud platvormi nimega ABB Ability, mis koondab kõik digitaalsed lahendused ja teenused, muutes need kergesti kättesaadavaks kõigile meie klientidele ja partneritele.

Hiljuti avalikustas firma strateegilise koostööprogrammi IBM-iga, millega ühendatakse ABB tööstussektori digiteenuste lahendused ehk ABB Ability ja IBM Watsoni asjade interneti (IoT) kognitiivne võimekus, et pakkuda kommunaal-, transpordi- ja taristuvaldkonna klientidele parimal tasemel uut teenust. „Kindlasti on see suurepärane võimalus panustada tehnoloogia arengusse ning läbi selle arendada uusi ja huvitavaid lahendusi, tooteid ja teenuseid meie klientidele,” usub Savila. „Me teeme igapäevast tööd ju oma klientide, nii globaalsete kui ka lokaalsete jaoks.”