Riigikontrolör Rail Balticust: Taristuprojektid kipuvad minema plaanitust kallimaks. Kuidas täiendav raha muretsetakse?
Riigikontrolör Alar Karis kirjutab riigikontrolli blogis Rail Balticu raportist, sedastades, et suured taristuprojektid kipuvad kallimaks minema kui algselt plaanitud, see on ilmselt paratamatu. Seda enam oleks vaja selgust, kuidas kavatseme täiendavalt vaja mineva raha muretseda, märgib ta.
Karis nendib, et pole kuigi täpselt võimalik ette näha, kui palju raudteeprojekt Eestile võiks maksma minna: ennustamisega võimalik eksimise ruum on küllap miljonites, pigem isegi kümnetes miljonites eurodes. "Parlamendil on aga võimalik määrata, milline on laias laastus see ülempiir – nt 200, 300 või 400 miljonit –, millest üle minnes tuleks valitsusel tulla riigikogu juurde rahakasutamise mandaati värskendama," kirjutab ta.
Näiteks Rootsi ja Taani vahelise Oresundi silla, Prantsusmaa ja Suurbritannia vahelise Eurotunneli ning Austria-Itaalia Brenneri tunneli rajamise rahvusvahelistes lepingutes on erinevalt Rail Balticu riikidevahelisest kokkuleppest ära märgitud, kas ja millisel viisil võtavad riigid projektiga seoses rahalisi kohustusi, kirjutab Karis. "Praegu pole riigikogul selgust, kuidas seda projekti rahastama hakatakse, sest ei lepingust ega seletuskirjast seda välja ei loe."
Riigikontrolör soovitab riigikogu liikmetel tutvuda näiteks Rotterdami sadama ja Madalmaade-Saksamaa piiri vahel kulgeva Betuwe raudteeliini väljaehitamise ajalooga. See liin sai valmis kaks aastat oodatust hiljem (2007. aaastal) ning läks maksma 2,3 miljardi euro asemel 4,7 miljardit. Hollandi kontrollikoda kirjutas mulluses raportis, et kuigi valitsus teadis juba aastal 2008, et ka raudtee jooksvad kulud lähevad eeldatust kaks korda kallimaks, ei teavitanud toonane Hollandi transpordiminister Neelie Kroes parlamenti, vaid peitis osa lisakulu (160 miljonit eurot) saadetud kirja lisadesse.
"Praktika on tõestanud, et suurte ja pika aja jooksul ellu viidavate taristuprojektide hind kipub olema kallim algselt plaanitust," tõdeb Karis.
Euroopa Kontrollikoja 2010. aastal auditeeritud 19 raudteelõigu puhul täheldati kõikidel juhtudel projektikulude kallinemist. "See on ilmselt paratamatu. Seda enam oleks vaja selgust, kuidas kavatseme täiendavalt vaja mineva raha muretseda: kas näiteks võetakse laenu, emiteeritakse võlakirju, kaastakse erakapitali või saadakse lisaraha mingil muul moel," kirjutab Karis.
"See teadmine pole oluline mitte ainult riigisiseselt. Kui Eesti saab anda kinnituse, et meil on olemas plaanid, kuidas erinevates olukordades raudtee ehitust rahastada, annab see täiendavat kindlust ka meie partneritele Lätile ja Leedule, et Eesti taha projekt toppama ei jää."
Loe täies mahus riigikontrolöri blogist.
