Õiguskantsler: valitsus ei tohi Rail Balticuga panna riigikogu sundseisu
Täna riigikogu komisjonide ühisistungil märkis õiguskantsler Ülle Madise, et riigikogu peab olema projekti realiseerimisel väga tähelepanelik ega tohi lasta valitsusel end sundseisu panna.
Tänasel majanduskomisjoni ja riigieelarve kontrolli erikomisjoni avalikul istungil arutleti riigikontrolli koostatud aruannet Eesti, Leedu ja Läti valitsuse Rail Balticu raudteeühenduse arendamise kokkuleppe kohta. Istungile oli kutsutud õiguskantsler Ülle Madise ning riigikontrolli, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, rahandusministeeriumi ja välisministeeriumi esindajad.
Madise sõnul on õiguskantsleri büroo uurinud Rail Balticu välislepingu kooskõla põhiseadusega ning ei arva praegu, et oleks põhjust leping kohtu kaudu seadusevastaseks tunnistada. Samas nentis ta, et leidis lepingus samad miinused mis riigikontrollgi.
Valitsus pole praegu vastanud lihtsatele küsimustele, märkis Madise. On tähtis, et ei võetaks riigile ega RB Railile sellist kohustust, mis tuleb kinni maksta Eesti maksumaksjal. Küsimus on, kes tellib tööd? Kes teostab järelvalvet ja võtab tööd vastu? Kust tuleb raha, kui Euroopa liidu rahastus väheneb või projekt kallimaks muutub?
„Meie hinnangul ei saa kolme riigi ühiste kavatsuste lepingu alusel mingit raha kelleltki nõuda," ütles Madise.
Õiguskantsleri sõnul peaks riigikogu projekti realiseerimisel olema tähelepanelik. Ta küsis, et kas CEF lepingud on olnud riigikogus ning vastas ise, et pigem pole. Kolmas rahaeraldus on tulekul - kas see on olnud riigikogus? Madise ei tea, et oleks olnud.
„Need ei ole klassikalises mõttes välislepingud ja nende jaoks ei ole protseduurireegleid. Riigikogu peaks neid tähelepanelikult jälgima. Et riigikogu ei tabaks ootamatult see, et Eesti riik on midagi taotlenud või riigieelarvest raha määranud. Jälgida tuleb järgmiseid selliseid lepinguid ja siin peab läbi mõtlema, milline on riigikogu roll. Valitsus ei tohi panna riigikogu sundseisu. Ei tohi panna seisu, et suur tükk eelarvest on juba varem paika pandud," ütles Madise.
Ühe meetmena, kuidas riigikogu saaks Rail Balticu projekti käekäiku paremini kontrollida, pakkus ka riigikontroll, et peaks kehtestama maksimaalse summa, mida Eesti võib riigieelarvest Rail Balticule kulutada. Kui see ületatakse, peab riigikogu lisakulule uue heakskiidu andma.
Jürgen Ligi sõnul oli tema rahandusministriks oleku ajal oli riigi eelarve struktuurses ülejäägis ja koguti reserve. Tänane valitsuses paneb Ligi sõnul raha huugama ning sunnib tulevasi valitsusi kärpima. Rail Balticu ehituse ajal hakkab vähenema ka Euroopa toetusraha. Ligi märklis, et tema ajal oleks Rail Balticu kallinemine üle elatud, aga uues olukorras on ta murelik.
CEF-lepingute segadus
Kohtumisel tekitasid segaduse CEF lepingud. Riigikogulane Toomas Kivimägi ütles, et kolm Balti riiki on juba kahes voorus kokku ligi 700 miljonit eurot toetust saanud. Seda CEF 1 ja CEF 2 lepingutega. CEF 3 taotlus on tehtud ja otsus peaks tulema suvel. Kivimägi sõnul võib juhtuda, et peame saadud raha tagasi maksma, kui Rail Balticu projekt katki peaks jääma.
Talle vaidles vastu Jürgen Ligi, kes ütles, et tema teada ei puuduta need lepingud Rail Balticut.
Riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolör Tarmo Olgo selgitas, et CEF-iga on keerulised lood. Komisjon ei pruugi raha tagasi nõuda, kui Eesti suudab veenda ja otsust hästi põhjendada. Komisjonile on jäetud väga suur kaalutlusõigus.
Miks nii? Olgo tõi näite, et kui mõne projekti puhul saadakse CEF-ist raha uuringu teostamiseks ja see näitab, et projekt ei ole tasuv, siis komisjon tõenäoliselt arvestab seda. Kui aga on kindlaks tehtud, et projekt on tasuv, on asi keerulisem.
Komisjon võib veel viis aasta pärast raha eraldamist kontrollida, kas kulud on õigesti tehtud. Risk on, et komisjon Eestile juba antud raha tagasi nõuab.
Täpsemalt selgitas Olgo, et CEFi rahastus on jagatud väiksemateks projektideks, millest igaühel on oma eelarve. Kui eelarvega on määrastud, et maksumus on näiteks kümme miljonit eurot ja EL maksab 85%, siis nii on. Kui aga tegelik maksumus osutub kaks korda kallimaks, siis ELi osa jääb ikka 8,5 miljoniks.
Kallinemise maksab Olgo sõnul kinni teine osapool. Täna on aga lahtine, kes sellised kallinemised heaks kiidab ja milline osapool lisaraha maksmisele rohelise tule andma peaks.
Mis on CEF?
CEF ehk Connecting Europe Facility - Euroopa Ühendamise Rahastu - on mõeldud just täpselt selliste projektide jaoks, mille ülesanne on ühendada Euroopat. Kõik Euroopa projektid, mis Euroopa Komisjonilt CEF-ist raha taotlevad, konkureerivad omavahel ning paratamatult saavad suurema rahastuse need, mis on konkurentsis eespool. Rail Baltic on üsna eelistuste tipus.
Ehkki järgmise rahastusperioodi (2020+) otsuseid pole veel tehtud, on siiski just nimelt Rail Balticul (mitte aga seni projektiks formuleerimata ideedel, või ka RB projektil mingil tänasest nõrgemaks muudetud kujul) lootust saada Euroopast maksimaalne rahaline toetus. Rail Baltic on edukas just seepärast, et kolm liikmesriiki on otsustanud projekti ellu viia ühiselt, ning on jõudnud selle arendamises põhimõtteliste kokkulepeteni.
2015. aastal esitas kolm Balti riiki koos ühisettevõttega esimese neljapoolse taotluse kogumahuga 540 miljonit eurot. Toona olid suurema rahastuse saajateks Eesti ja Läti, vastavalt 213 ja 291 miljonit eurot. Leedu osa oli esimeses taotlusvoorus väiksem, 28 miljonit eurot.
2016. aastal esitasid Eesti, Läti, Leedu ja kolme riigi ühisettevõtte RB Rail AS Euroopa Komisjonile teise ühistaotluse kogumahuga 238 miljonit eurot, millest Euroopa Liit kaasfinantseerib tegevusi 202 miljoni euro ulatuses. Kui esimese rahastuse põhirõhk langes Eesti ja Läti ettevalmistustöödele, siis seekord jagunes lõviosa rahastusest Leedule.
CEF-i raha siseriiklikeks projektideks kasutada ei saa, seega pole võimalik sama toetussumma alternatiivkasutuseks planeerida maanteid või teisi raudteelõike. Need tegevused tuleb rahastada muudest allikatest.
Allikas: railbaltic.info
