Hambutu sisekontroll ei koostanud Arvo Sarapuu uurimisest isegi raportit
Tallinna linna sisekontroll uuris Arvo Sarapuu seoseid prügiäriga kahel korral, kuid mõlemal puhul tulemusteta.
Küsimusele, kas oleks võimalik näha sisekontrolli tulemusi, vastas linna sisekontrolör Arvo Teder, et Arvo Sarapuu võimalike seoste kontrollimise tulemuste kohta ei ole koostatud aruannet, raportit või muud dokumenti, mida oleks võimalik väljastada.
"Võime siiski kinnitada, et seoses ajakirjanduses tõstatud kahtlustega palus tegevlinnapea Taavi Aas linna sisekontrolöri teenistusel kahel korral, nii oktoobris 2016 kui veebruaris 2017, kontrollida Arvo Sarapuu võimalikke ärihuvisid prügivaldkonnas."
Tederi sõnul analüüsis ja uuris linna sisekontrolöri teenistus esimesel korral eelkõige äriregistri andmeid Arvo Sarapuu ja temaga seotud isikute osaluste kohta erinevates ettevõtetes ning tutvuti Sarapuu huvide deklaratsiooniga. "Teisel korral vaatlesime täiendavalt peamiste Tallinna jäätmeturul tegutsevate ettevõtete omanikeringi ning tutvusime ka asjakohase riigihangete registrist ja linna dokumendiregistrist kättesaadavate materjalidega," lisas ta.
"Kontrolli tulemusena lubamatuid seoseid ei ilmnenud. Samuti ei nähtunud dokumentidest abilinnapea erakorralist sekkumist otsustusprotsessi."
Eelmisel neljapäeval esitati Sarapuule kahtlustus toimingupiirangu teadlikus rikkumises eriti suures ulatuses, mille eest on võimalik nõuda rahalist karistust või kuni kolmeaastast vangistust. Peale Sarapuu esitati kahtlustus ka ATKO Grupi juhatuse liikmele, abilinnapea väimehele Margo Tomingasele ning Baltic Waste Managementi juhile Kaido Laanjärvele.
Kahtlustuse järgi leppis Sarapuu väimehega kokku, et ATKO Grupp ja selle tütarettevõtted osalevad jäätmeveo teenuse riigihangetel Baltic Waste Managementi kaudu. Plaani elluviimiseks kasutati Laanjärve. Tomingast ja Laanjärve kahtlustatakse suures ulatuses toimingupiirangu rikkumisele kaasaaitamises.
"Arusaadavalt ei ole linna sisekontrolöri teenistuse käsutuses vahendeid, mis võimaldaks tuvastada varjatud seoste olemasolu. Jälitustoiminguid saavad õigusriigis teostada vaid riigi õiguskaitseorganid, ja sedagi vaid seaduses nimetatud juhtudel ja vastavat menetluskorda järgides," põhjendas Teder.
