Swedbank: eestlaste finantssäästud on tagasihoidlikud

Swedbank uuris kui palju on nende klientidel kogunenud finantsvarasid, kellel on pensionipõlv lähedal. 55-60 aastastel on finantssääste napilt.

Alla tuhande eurose kuusissetulekuga 55-60 aastastel on kogunenud veidi üle 4000 euro sääste, kusjuures säästudest enamuse moodustasid hoiused ja pea kogu ülejäänu moodustasid teise pensionisamba varad.

1000-1500 eurose sissetulekuga selle vanusegrupi inimestel ulatusid säästud umbes 7000 euroni ja 1500-2000 eurose sissetulekuga isikutel ligi 10 000 euroni.

Vähemalt 2000 eurose sissetulekuga inimeste finantsvarad küündisid umbes 19 000 euroni. Kõigis gruppides oli esikohal hoiused, millele järgnesid II samba rahapaigutused. Viimases grupis oli aktsiates umbes sama palju raha kui kolmandas pensionisambas.

“Täna kaks keskmist palka teenivat inimest ootab pensionile minnes ees ootamatult suur sissetuleku langus, mis tulevikus võimendub esimese pensionisamba reformiga veelgi,” ütles Swedbanki investeerimisfondide juht Kristjan Tamla. „Vabatahtlike pikaajalisi sääste on enim puudu just 1,5-2 keskmist palka teenivatel pensionieelikutel."

"Eesti lühike finantsajalugu näitab, et kõige lihtsam on vabatahtlike säästude kasvu saavutada juba tuttavate säästmisviiside kaudu, mistõttu võiks lubada vabatahtlike suuremaid sissemakseid teise pensionisambasse," rääkis ta. „Kolmanda sambaga inimesi liituma saada on raskem, kui nende sinna sissemaksete suurendamine.“