Suur salaoperatsioon: kuidas Soome päästis laevaehituse Turus

Jõuluks 2012 näib Soome uhkeim laevatehas Turus minevat lõplikult looja karja pärast 275 aastast kuulsusrikast ajalugu. Lõpu põhjus on tehase omaniku, Korea firma STX Soome valitsusele esitatud ultimaatum, mille valitsus tagasi lükkab. Kuid soomlased käivitavad laevatehase päästmiseks salaoperatsiooni.

Turus, Soome ajaloolises pealinnas on laevu ehitatud 18. sajandist saadik. Kõigepealt Åbo Skeppswarf, siis Gamla Skeppswarf, siis Crichton-Vulcan AB. 1965. aastast kannab Turu laevaehitustehas Wärtsilä nime ja seda ligi veerandsada aastat. Edasi hakkavad nimed ja omanikud vahetuma kiires tempos: Masa-Yards, Kvaerner Masa-Yards, Aker Finnyards, STX Finland, Meyer.

Turu laevaehituse 275 aasta pikkust ajalugu ilmestab mitu kriisi. 1830ndatel näiteks päästavad doki ainult Vene riigi tellimused, 1980ndate lõpus toovad toonase NSVLi kahjumlikud tellimused jällegi kaasa tehase emaettevõtte pankroti ja omanikuvahetuse. Kuid jõuludeks 2012 paistab olema Turu laevaehitusega lõplikult kõik.

Andke 50 miljonit või muidu...

Keset finantskriisi on Lõuna-Korea laevaehituskontsern STX endale ahmanud Euroopa kolmest suurest ristluslaevu ehitanud tehasest kaks: Saint-Nazaire Prantsusmaal ja Turu Soomes. Korealaste finantsmuskli ja masstootmise ning eurooplaste reputatsiooni ja oskusteabe sümbioos tundub paljutõotav. Aga ainult tundub. STX on tegelikult rahahädas, ollakse laenanud üle oma võimete; samuti ei ole arvestatud, et ristluslaeva ei saa ehitada masstoodanguna nagu kaubalaevu.

Nüüd on Turu tehase käest ära libisemas suure kruiisilaeva, koodnimetusega Oasis 3 tellimus firmalt Royal Caribbean Cruises. Samal ajal ei huvita likviidsuskriisis vaevlevat maailma eriti järgmiste ristluslaevade ehitamine, nii et Turu tellimusraamatus vaatab vastu tühjus. Mistõttu seavad korealased Soome valitsuse sisuliselt ultimaatumi ette: andke meile 50 miljonit või tehas lõpetab tegevuse.

Valitsuse survestamiseks lekitatakse teema ka meediasse: ühest küljest mõelda vaid, ainult 50 miljonit, sedagi laenuna; teisest küljest sajad aastad laevaehitusajalugu ja mitu tuhat töökohta, kõik rentslist alla - kohutav.

Surve alla sattunud Jyrki Kataineni juhitud konservatiivse partei Kokoomuse ühisvalitsus sotsiaaldemokraatidega otsustab ent näidata Soome sisu ja Korea väljapressijate diktaadile mitte alluda. STXile öeldakse “ei” formaalse põhjusega, et ELi reeglid keelavad miinuses tehasele finantsabi anda.

Prantsusmaal, kus riigile kuulub osa Saint-Nazaire tehasest, riigiabiga probleeme pole. Oasis 3 tellimus lähebki sinna. Nüüd puhkeb Soomes lärm. Martin Saarikangas, legendaarne firmajuht, kes oma kaks kümnendit varem päästis laevatehased Wärtsilä Marine pankrotipesast (Masa-Yardsi nimi tuli tema nime esisilpidest), ütleb rahvusringhäälingule Yle, et majandusminister Jan Vapaavuori “läheb ajalukku mehena, kes tappis Soome laevatööstuse”. Ametiühingute juhid nendivad, et Katainenil tuli jänes püksi.

Omandi päästmine omanike abita

Kulisside taga, meedia eest varjul käib aga tõsine tegevus. Koos STXi palvekirjaga oli Soome valitsuse laual ka ekspertuuring ettevõtte tervise kohta. Ja see ei paista üldse hea: STX on kodumaal juba nii suurtes rahalistes raskustes, et kauge Soome tehas teda enam sisuliselt ei huvita. Pealegi oleks 50 miljonit tõenäoliselt alles algus, sest firma käibekapitali vajadus on kordades suurem.

Asjaga on tuline kiire, sest ka parasjagu Turus pooleliolevate kahe ristluslaeva lõpetamiseks napib rahastust. Laevad tellis poolenisti Royal Caribbeanile kuuluv Saksa firma TUI Cruises.

Veebruaris 2013 saavad Soome valitsuse, STXi ja Royal Caribbeani esindajad Londonis kokku. Korealastele pakutakse, et riik ostab ära Turu dokkide aluse maatüki, samuti lubas Soome riiklik agentuur Finnvera TUI laevadele suuri innovatsioonitoetusi. Samal ajal kui korealastele räägitakse, et kuulge, teil kaovad tellimused, te ise upute, kõik kaotavad, näpivad nemad oma mobiiltelefone ja salgavad kõiki probleeme, vahendab ajalehele Helsingin Sanomat üks kokkusaamisel osalenu.

Nii otsustabki valitsus, et STX Finlandi laevatehastele (lisaks Turule ka Helsingi ja Rauma) tuleb leida korralikud omanikud. Laevaehitus peab Soomes jätkuma, aga ilma STXita. Abikäe ulatab Royal Caribbean, keda huvitab nii mõlema TUI laeva lõpuniehitus kui ka üldse tootmise jätkumine ühes oma lemmiktehases Turus.

Kõigepealt tuleb STX Finland trimmida müügivormi: kroonijuveeli, Turu laevatehase küljest tuleb lahti kangutada kõik muu. Tavaliselt teeb trimmimise müüja, kuid nüüd peab valitsus töö ise ära tegema.

Korealasi veendakse müüma Rauma dokk Rauma linnale (veel üks otsus, mille eest Soome valitsus meedias tappa saab), Turu doki maa-ala ostetakse riigile 23,5 miljoni euroga, Royal Caribbean annab TUI laevade lõpuniehitamiseks raha. Seda kõike 2013. aasta suvel.

Jõuluks 2013 on veel osa STX Finlandist päästetud – Helsingi Arctechi nimelist laevatehase pooled aktsiad lähevad korealaste käest Soome riigifirmale Teollisuussijoitus üheksa miljoni euroga. Teine pool Arctechist kuulub juba venelastele, ettevõttele United Shipbuilding, kes praeguseks on Arctechi ainuoomanik. Päästa jääb veel ainult Turu laevatehas.

Town Hall ja Santa Cruz

Soomlased kaaluvad, kes võiks olla huvitatud Turu tehasest. Võimalikke kosilasi pole palju; parima variandina tundub Saksa perefirma Meyer Werft, kes ehitab ristluslaevu Papenburgis Emsi jõe ääres Loode-Saksamaal. Meyeril on mainet ja raha, aga puudub otse merele pääsuga dokk, et veel suuremaid ristluslaevu ehitada.

STX Finlandi juhatuse liige Lauri Ratia, juhtimiskonsultant, kes oli Soome valitsusega tehase päästmise suhtes samas paadis, kuulab vaikselt Papenburgis maad. Ta saab soodsa vastuse. Nüüd käivitub operatsioon koodnimega Town Hall: majandusminister Vapaavuori sõidab Saksamaale. Riigi esindaja läheb müüma tehast, mis ei kuulu riigile, vaid eraomanikule, kes ei tea müügiplaanist midagi.

Visiidist teavad väga vähesed, selle kulud on salastatud – esimest korda ministeeriumi ajaloos. Ministri juhitud väike delegatsioon lahkub 21. novembril varavalges Vantaa lennujaamast, kartes, et keegi tuttav küsib reisisuuna kohta ja siis peab valetama. Õnneks ei küsi keegi.

Bremeni kaudu Papenburgi saabunud soomlastele näidatakse kitsaid tingimusi, kus sakslased laevu ehitavad. Selgub, et tingimused on kitsad meelega: nii kulub töötajatel vähem aega kõndimisele. Soomlastele saab selgeks, et Meyer on tõsine firma, kus teatakse mida tehakse. Erinevalt STXist. Samuti saab selgeks, et Meyer on Turust väga huvitatud.

2014. aasta alguses käivitatakse teine operatsioon nimega Santa Cruz. Vapaavuori sõidab Koreasse kohtuma STXi juhatuse, Korea tööstusministri, STXi kreeditoridega. Korealastele ei tohi öelda, et potentsiaalne ostja on Meyer. Meyeri puhul oleks hind kiiresti kerkinud suurtesse kõrgustesse.

Korealastega suhtlemisel kasutatakse järjekindlalt väljendit “nimetamata tööstuspartner (unnamed industrial partner)”, et jätta muljet, nagu oleks ostja mõni Soome investorite grupp, kes pole laevaehituses veel mingit nime endale teinud. Asjad hakkavad liikuma, STX on nõus.

Happy end

2014. teeb Meyer mittesiduva ostupakkumise ja pääseb Turu tehast vaatama. Sakslased leiavad, et siin saaks asja küll. Aga tellimusi pole ja need võiks ostuga kaasa tulla. Taas tuleb appi – juba mitmendat korda – Royal Caribbean, kelle tütarettevõte TUI Cruises on valmis tellima Turust kaks uut laeva.

Tehingu üksikasju lihvitakse kogu suve ja sügise. Kui palju Meyer lõpuks Turu tehase eest maksis, pole teada, arvestuslikult võis hind olla 200 ja 300 miljoni euro vahel. Jõuluks 2014 on tehas Meyeri oma ja STX Soomest kadunud.

2016. aastal saab Saint-Nazaire tehas valmis Oasis 3 projekti laeva, mille nimeks saab Harmony of the Seas. Miljard maksnud laev ehitati kuuldavasti suure kahjumiga. Samal ajal pikeneb Turu tehase tellimusnimekiri veel kahe laeva võrra.

Nüüd on Meyer Turku nime kandev tehas tööga kindlustatud minimaalselt aastani 2024. Nii head seisu pole Soome laevaehituses kunagi varem olnud, sest ka Arctechil Helsingis ja RMC tehasel Raumas on tellimusnimekiri täis.