Tartu kaubamajast ostetud Gerry Weberi mantel maksis 207,99 eurot. Mantlil tekkisid esimesed puudused tänavu veebruaris. Siis rebenesid varrukate õmblused. Tarbija kandis mantlit edasi veel umbes nädala. Samal nädalal rebenesid õmblused veelgi: katki läks riputusaas ning rebenes mantli sisevooder. 27. veebruaril viis tarbija mantli kaupleja juurde tagasi.

Kaupleja teostas mantlile ekspertiisi, milles tuvastas, et mantli ülevaatusel ei ole tuvastatav tootmisdefekt ning tegemist on mehhaanilise toimemõju tagajärjel tekkinud puudustega, mis sisuliselt tähendab mantli kandmisest tekkinud viga.

Kaupleja asus seisukohale, et antud mantlil puuduvad tootmise ja tehnoloogia defektid. Klient sellega ei nõustu.

Kuna kaupleja tarbija nõuet ei rahuldanud, esitas tarbija tarbijavaidluste komisjonile avalduse ostusumma tagastamise sooviga.

Kaubamaja jäi oma varasema seisukoha juurde, et tegemist ei ole puudustega, mille eest on vastutav kaupleja, ning seetõttu puudub kliendil alus esitada kauplejale nõue võlaõigusseaduse alusel raha tagasisaamiseks.

Ekspertarvamus: mantel on defektne

Klient, kuuldes kaupleja otsusest, teavitas tarbijavaidluste komisjoni, et küsis omapoolse ekspertarvamuse Võru Rõiva tootmisjuhilt Selles arvamuses leiab ekspert, et tootel kasutatud vooder on liiga väikese kulumiskindlusega ja seepärast on tekkinud hõõrdumisvigastus parema tasku kohal. Kuna tegemist pole ilutaskuga, vaid ikka praktilise taskuga, on eeldus, et taskusse oleks võimalik midagi aeg-ajalt kasvõi ajutiselt panna.

Kahjuks on eemaldatud hooldusjuhendi silt ning ei saa täpsemalt tutvuda materjali koostisega. Vaadeldes varrukakaare õmblusi, siis tundub, et õmblemisel on kasutatud nüri nõela, mis on vigastanud voodrimaterjali kanga kiudu ja selle tulemusena on tekkinud rebendid. Varrukakaare ja käeaugukaare õmblus on kokku õmmeldud ahelpistemasinaga. Taoline õmblus on väga nõrk ja liigselt hargnev sellise õmbluse jaoks.

Kuna toode pole kandjale väike, ei saa väita, et toode oleks kandjale kitsas. Samasugune vigastus on tekkinud ka etiketi õmblusel krae all. Mantli raskuse all on katkenud ka riputustripp. Kuna tegemist on ülerõivaga, siis arvab ekspert, et tootmises on tehtud vigu ja seepärast on tegu ebakvaliteetse tootega.

Vaidluse läbivaatamise ettevalmistamise käigus pooled lahenduseni ei jõudnud.

Kaubamaja vastuväited:

Kaupleja avaldab kirjalikus vormis, et on mantlile teostatud ülevaatusel tuvastanud, et mantli vooder on kaenlaõmblustest rebenenud 30 cm ulatuses, voodri all-ääres on 6*6 cm rebend ning metallist riputuskett on katki. Ülejäänud mantli kangas on hõõrdumisjälgedeta.

Voodrikanga servades olevad pikad koeniidid viitavad, et vooder on välja lõigatud ja õmmeldud korrektse ja piisava õmblusvaruga. Kaupleja on seisukohal, et mantli sisevoodri all ääres olev rebend on tekkinud mehaanilise hõõrdumise käigus ja tegemist ei ole tootmisdefektiga. Antud defekt kuulub ekspluatatsiooniliste defektide hulka, mis võivad tekkida muuhulgas toote pideval hõõrdumisel karedama materjali vastu (näiteks alumise rõiva kaunistus, tõmblukk vms).

Kaupleja toob täiendavalt välja, et nimetatud mantlit on müüdud alates 10. augustist 2016 viiskümmend eksemplari ja teised toote soetanud tarbijad ei ole puuduste tõttu kaupleja poole pöördunud.

Tulenevalt eeltoodust on kaupleja seisukohal, et mandli ülevaatusel ei ole tuvastatav ükski tootmisdefekt ning tegemist on mehhaanilise toimemõju tagajärjel tekkinud puudustega, mis kuuluvad ekspluatatsiooni defektide liiki.

Kaupleja jääb oma varasema seisukoha juurde, et tegemist ei ole puudustega, mille eest on vastutav kaupleja, ning seetõttu puudub kliendil alus esitada kauplejale nõue.
Tarbijavaidluste komisjoni otsus
Komisjon asus asja materjalidega tutvumise järel seisukohale, et tarbija võib mõistlikult eeldada, et mantli tavapärasel kasutamisel ei teki selle voodris rebendeid. Komisjon asus kõiki asjas esitatud tõendeid uurides seisukohale, et vaidlusalusel mantlil esineb tootmisdefekt ebakvaliteetse voodri näol.


Seaduse järgi juhul, kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt.


Müüja võib parandamise asemel asendada asja lepingutingimustele vastava asjaga. Eeltoodust tulenevalt on tarbijal õigus nõuda müüjalt defektse toote asendamist lepingutingimustele vastavaga või nõuda toote parandamist.