Toitlustusäri populaarsus on kasvanud: kus on magusamad pinnad ja millised on üürihinnad?

Ehkki toitlustusäri on riskantne ja nõuab tugevaid eelteadmisi ja eristuvat kontseptsiooni, on nõudlus hea asukohaga toitlustuspinnale väga kõrge.

Tallinna toitluspindade turg on suuremate muutusteta. Mis tähendab, et nõutud asukohas ületab nõudlus pakkumist. Valdavalt eelistatakse toitlustuspinda üürida, kuid on ka pindu, milliste vastu on olemas kindel ostuhuvi. Need on siis vanalinna ja südalinna 1. korruse universaalsed pinnad, st neid saab vajadusel olenevalt turu konjunktuurist kasutada ka kaubandus- või teeninduspindadena.

Eelistatud ruumid on suurusega kuni 200 m². Vähem huvi või kui, siis madalamalt hinnatasemelt, on pindade vastu, kus on suur keldriruumide osakaal. Mitmeid toitlustuspindu on pika lepingu ja usaldusväärse üürniku puhul ostetud ka kui investeerimisobjekte. Siiski on suurem osa toitlustuspindade turust ikkagi üüriturg. Seejuures on uuel üritajal väga keeruline heas asukohas löögile saada, kuna isegi juba kaua toitlusturul olnud tegijad konkureerivad heas asukohas pinnale tihedalt.

Nii on näiteks ühele pakutavale pinnale olnud kuni 20 huvilist, neist kümme tõsiseltvõetavat. Toitlustuspindade populaarsuse tõusu taga on mitmeid tegureid: turistide arvu tõus, üldine majanduskeskkonna parenemine (palgatõus) ja hea toidu teema ning uute toidukohtade suurem kajastamine (toidublogid, telesaated jne), mis lisab alale uusi üritajaid.

Enimnõutud toitlustuspiirkonnad on endiselt vanalinna suuremate turistivoogudega tänavad (Raekoja plats, Raekoja platsiga piirnevate tänavate algused ja Viru tn) ning südalinna peatänavate algused ja kaubanduskeskused. Uue toidukohtade trendipiirkonnana on viimastel aastatel esile tõusnud Kalamaja ja omamoodi toidutänavaks on kujunenud Telliskivi loomelinnaku piirkond.

Kui vaadelda 2017. aasta TOP30 (http://flavoursofestonia.com/restoranijuht/) toitlustuskohtade paiknemist, siis TOP30-sse pääsenud 23-st Tallinna toitlustusasutusest 9 paiknes Vanalinnas, 6 Kesklinna piirkonnas, 4 Kalamajas ning 1 äärelinnas. Pärnu ja Tartu linnast oli TOP-s kummastki 1 toitlustusasutus.

Analüüsides toitlustuspindade üürihindu saab tõdeda, et need on natuke tõusnud, kuid hinnavahemik on ikka väga lai ja sõltub eelkõige asukohast, pinna suurust ja projektlahendusest. Kalleimad on Vanalinna esimese korruse ja südalinna väiksemad pinnad, kus üür on tasemel ca 35-45 €/m² (Raekoja platsil ka kõrgemad). Järgnevad Vanalinna suuremad ja kesklinna paremad pinnad, kus üürihind on keskmiselt 10 - 25 €/m². Muud kesklinna piirkonna ja näiteks hea asukoha, aga osaliselt keldripinnaga toitlustuspinna üürihind on ca 6-10 €/m².

Kuigi uusi üritajaid jätkub, on palju ka neid, kes on pidanud kehvade tulemuste tõttu pinnalt pankrotiga lahkuma, peamised põhjused selleks on olnud alljärgnevad:

• Toitlustuskoha kontseptsioon vale või taandub ebaedu söögi kehvale kvaliteedile. Sageli pööratakse liiga suurt tähelepanu interjöörile, mitte aga söögi kvaliteedile. Ka kesklinna piirkonnast võib tuua näiteid, kus on piisavalt palju investeeritud köögitehnikasse ja interjööri, samas pakkuma on hakatud keskpärase kvaliteediga kiirtoitu, mis külastajaid eriti ei ahvtle.
• Uued toitlustusärisse tulijad investeerivad enda võimaluste kohta liiga palju. Puudub käivitamise aegne puhver ja kui avamise järel esimestel kuudel kohe piisavalt käivet ei tule, lõpetatakse tihti juba kolme kuu järel.