Esimest korda veerand sajandi jooksul: väliskaubanduses pole puudujääki
Jooksevkonto ülejääk oli esimeses kvartalis 99 miljonit eurot ehk ligikaudu kaks protsenti sama perioodi sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Jooksevkonto saldo oli esimeses kvartalis ülejäägis esimest korda pärast 1993. aastat, teatas Eesti Pank.
"Tavapärasest positiivsema saldo põhjustasid peamiselt teenuste ekspordi kiire ja üsna laiapõhjaline kasv ning harjumatult väike tulude netoväljavool," kommenteeris Eesti Panga ökonomist Kristo Aab.
"Eesti kaubanduspartnerite majandusel läheb hästi ning seetõttu on nõudlus Eesti kaupade ja teenuste järele suurenenud. Vahepeal ekspordikasvule piduriks olnud sektorid - mnäiteks veoteenused, õlitööstus - on kas põhja lähedal või sinna juba jõudnud ning on nüüd uuesti kasvamas."
Tulude poolel vähenes esimeses kvartalis investeerimistulude väljavool peamiselt pangandussektoris, kuid märkimisväärset rolli mängisid keskpanga teatel ka ühekordsed tegurid, nagu Eesti riigile makstud trahvid.
"Uusi otseinvesteeringuid välisomanduses olevate ettevõtete osa- ja aktsiakapitali tehti esimeses kvartalis 188 miljoni euro väärtuses, mida on viimase viie aasta keskmisest kaks korda rohkem," märkis Aab. "Samal ajal vähendati juba olemasolevaid otseinvesteeringuid 177 miljoni euro ulatuses, mis tähendab, et netosummas oli n-ö uue raha sissevool riiki tagasihoidlik."
Kokkuvõttes Eestisse tehtud otseinvesteeringud Aabi sõnul siiski vähenesid, sest võlakohustusi maksti investoritele tagasi rohkem kui siia tehti uusi investeeringuid. Eestist välismaale tehtud otseinvesteeringud suurenesid veidi samuti võla iseloomuga investeeringute arvelt.
Eesti nõuded välismaailma vastu suurenesid esimeses kvartalis kokkuvõttes rohkem kui kohustused ja seega oli Eesti muu maailma suhtes netolaenuandja. Rahvusvaheline netoinvesteerimispositsioon ehk riigi välisnõuete ja väliskohustuste vahe jätkas paranemist ning jõudis –36 protsendini SKTst. Sellega on Eesti jõudnud väga lähedale Euroopa Komisjoni poolt alumiseks piirmääraks seatud –35 protsendile.
"Eesti majandus on praegu faasis, kus välisnõudlus on taastunud ning ettevõtete kindlustunne selle taustal võrdlemisi suur. Kuna edasine majanduskasv saab toimuda peamiselt investeeringute ning tootlikkuse kasvatamise toel, siis on tõenäoline, et (neto)laenuandmine maailmale enam sellisel määral edasi ei kesta," märkis Aab keskpanga pressiteate vahendusel.
