Selgitab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energiatõhususe peaspetsialist Kristel Nõges.

Tõepoolest, vastavalt komisjoni 8. juuli 2013 määrusele nr 666/2013, mis sätestab tolmuimejate ökodisaini nõuded, peab alates 1. septembrist 2017 tolmuimejate nimisisendvõimsus olema väiksem kui 900 W.

Ökodisaininõuded on võetud kasutusele järk-järgult, et jätta tootjatele piisav ajavaru toodete ümberkavandamiseks.

Komisjoni andmetel moodustab tolmuimejate tarbitav energia ELis olulise osa kogu energia- vajadusest.
Mihkel Loide
Eelmised spetsiifilised ökodisaini nõuded tolmuimejatele jõustusid 1. septembrist 2014, kui tolmuimejate nimisisendvõimsust piirati 1600 W-ni.

Ökodisaini direktiivi 2009/125/EÜ kohaselt kehtestab komisjon selliste energiamõjuga toodete ökodisaini nõuded, mille müügi- ja kaubandusmahud on märkimisväärsed ning millel on märkimisväärne keskkonnamõju.

Komisjoni andmetel moodustab tolmuimejate tarbitav energia ELis olulise osa kogu energiavajadusest.

Tolmuimejate võimusust puudutava regulatsiooni tulemusena kahaneks elektri tarbimine Euroopa Liidus 20 TWh aastas. Eestis müüdavate tolmuimejate kogus on umbes 70 000 aastas, Euroopa Liidus jõuab tarbijatele ca 45 miljonit tolmuimejat aastas. Primitiivse arvutuse alusel võib Eesti elektritarbimise kahanemiseks pakkuda 30 GWh aastas, ehk 0,5% Eesti elektritarbimisest.

Seega on oluline vähendada tolmuimejate energiatarbimist ja neile on kehestatud ökodisaini nõuded.

1. septembrist 2017 rakenduvad ökodisaini nõuded puudutavad eelkõige tolmuimejate tootjaid. Tarbijatele sellega uusi kohustusi ei kaasne. Edasimüüjate kohustused jäävad samaks mis varem. Lisaks on vaja tagada, et 1. septembrist 2017 turule viidavate tolmuimejate märgised vastavad direktiivi nõuetele.

Määrus kehtib elektrivõrgutoitega tolmuimejatele, sealhulgas hübriidtolmuimejatle. Määruse reguleerimisalasse ei kuulu:

  1. pesur-tolmuimejad, vedelikku imevad tolmuimejad, aku-, robot-, tööstuslikud ja kesktolmuimejad;
  1. põrandapoonlid;
  1. õues kasutatavad tolmuimejad.