Pool miljonit tuulde: Tallinna lennujaama moodsad piirikontrolli automaadid teisaldati
2013. aastal paigaldati pidulikult Tallinna lennujaama automaatse piirikontrolli automaadid, mis olid mõeldud kasutamiseks Schengeni ruumist väljapoole reisivate inimeste passikontrolli lihtsustamiseks. Automaatset väravat said kasutada biomeetrilise passi omanikud ning see lühendas passikontrolliks kuluvat aega mõnekümnele sekundile.
Teoorias on tegemist toreda masinaga, mida kasutatakse ka paljudes välismaa lennujaamades ja mis vähendab oluliselt piirikontrolli järjekordi. Paraku olid Tallinna lennujaama paigaldatud automaadid aga tihti rivist väljas. Näiteks ei ole saanud siinkirjutaja, kes reisib üpris tihti Schengeni piiridest väljapoole, nelja aasta jooksul kordagi automaate kasutada, kuna need on olnud hoolduses.
Tänaseks on automaatsed turvaväravad Tallinna lennujaamast teisaldatud: siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (SMIT) piirivalve valdkonna juht Heidi Kogres ütles, et väravad olid tehniliselt aegunud, mistõttu otsustasid SMIT ja PPA, et väravad tuleb kasutuselt eemaldada.
Hooldust pakkus välismaa ettevõte
"Väravad anti mai alguses PPA poolt üle SMTile utiliseerimiseks. Tänaseks ei ole veel otsust, milline on väravate lõplik saatus," ütles ta.
"Väravad võeti kasutuselt maha, sest riistava arenes kiiresti ja mitmeid süsteemi osi polnud võimalik enam uuemate mudelite turule tuleku tõttu võimalik saada," lisas politsei- ja piirivalveameti (PPA) piirihaldusbüroo juht Helen Neider-Veerme.
Paludes vastust küsimusele, miks automaadid tihti hoolduses olid, vastas Kogres, et väravate kasutamisel olid peamiseks probleemiks tehnilised tõrked, mille lahendamisega tegeles väravad tarninud Eestist eemal asunud ettevõte.
"Väravate töökorda saamise kiirus sõltus probleemist, kuid tihti tuli oodata päevi. Automaatsete piirikontrolli väravate tehnilised tõrked olid viimastel kuudel enne nende teisaldamist pea igapäevane lahendamist vajav probleem," tõdes Kogres.
Ligi pool miljonit Euroopa raha
Neider-Veerme sõnul läks automatiseeritud piirikontrolli süsteemide hind koos vajalike tarkvaraarenduste ja infrastruktuuri ümberehitustöödega maksma kokku umbes 400 000 eurot.
Sellest umbes 300 000 eurot kaeti Eutoopa Liidu Välispiiri Fondi vahenditest ning ülejäänu oli riigi kaasfinantseering. Umbes 15 000 eurot maksid kinnisvara ümberehitustööd.
Küsides PPA pressiesindaja Olja Kivistikult, kas automaatide tarnija kannab PPA ees kohustust kompsenseerida raha, mis on kulunud masinatele, mis vajasid pidevat hooldust ja olid harva töökorras, vastas Kivistik, et masinad polnud vigased, vaid nende riistvara vananes. "Soetusmaksumuses oli hinnas nii väravad kui ka hooldus," ütles ta.
"Hooldustööd olid lepingu osa lepingu lõpuni, mis mullu sügisel otsa sai. See tähendab seda, et kui esines probleeme, siis tegeles ettevõte nende lahendamisega," lisas Kivistik.
PPA piirihaldusbüroo juhi Helen Neider-Veerme sõnul algatas amet käesoleval aastal uute väravate soetamise.
"Väravate paigaldamise ajakava sõltub Sisejulgeolekufondi rahastusotsusest ja hankemenetluse läbiviimisest. Praegusel hetkel ei ole veel otsustatud, kas tulevikus hangitavad ABC-süsteemid ostetakse või neid pigem renditakse," ütles Neider-Veerme.
