Pool kasumist sundjagamisele
Kuigi äriseadustiku teemal on ettevõtjate esindajate ja justiitsministeeriumi vahelistes tõsistes vaidlustes saavutatud juba mitu kompromissi, on just dividendide jaotamise kohustus jätkuvalt suurima tüliõunana üleval.
“Me ei taha kuidagi leppida kasumi sundjaotamise nõudega,” ütles Reet Teder, Kaubandus-Tööstuskoja majanduspoliitika ja õigusosakonna juhataja. “Soovime tõstatada äriseadustiku muutmise eelnõu saatuse järgmisel ettevõtlusorganisatsioonide juhtide, meie poolt siis kaubanduskoja juhatuse esimehe, kohtumisel peaministriga 31. mail.”
Selline pretsedenditu seadusesäte vähendaks Tederi sõnul ettevõtete potentsiaalset investeerimisvõimet, sest äriühingud akumuleerivad sageli oma kasumit järgmiste perioodide investeeringute tarbeks. Kasumi sundjaotamise korral võib see võimalus oluliselt väheneda. “Loomulikult ei ole investeeringute tegemisel välistatud laenuraha, aga selle valiku peavad saama teha siiski aktsionärid ise,” rääkis Teder. “See säte piirab vägagi aktsionäride otsustamisõigust.”
Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Urmas Volens selgitas, et muudatus kaitseks väikeaktsionäre. Juhul kui ettevõte dividende ei jaga, puudub neil võimalus saada oma aktsiatelt kasu, osaleda ettevõtte juhtimises ning sageli ka võimalus oma aktsiaid müüa. Teiseks oleks dividendide jagamise kohustus Volensi sõnul kasulik Eesti majandusele üldiselt, kuna elavdaks väikeaktsionäre investeerima. “Ka ettevõtted ise saavad rahaturgudelt raha hõlpsamini kätte,” lausus ta.
Seaduselooja ideed toetas ka investeerimispanga LHV omanik Rain Lõhmus. Tema sõnul võib Eesti sellise sätte vastuvõtmise eest kiitagi saada. Näiteks välisriikidelt, kes on korporatiivsete skandaalide järel üha tugevamalt väikeaktsionäride huvide kaitsele mõtlema hakanud. “Arvan, et justiitsministeerium tegutseb reaalse praktika baasil,” tunnustas ta sätte autoreid. “See puudutab täpselt sama olukorda kui ASis Balteco, kust väikeaktsionär Mati Vanni ettevõttest välja pressiti, jättes aastaid dividende maksmata. Samas, ma väidan, kõrvaldati teiste kanalite kaudu ettevõttest raha. Ei saa olla, et kes on kaaperdanud vähemalt 50% ettevõtte aktsiatest, saab endale 100% tulust,” lausus ta.
Estonian Airi juhatuse esimehe Erki Urva sõnul sisaldaks see säte maksukoormuse tõusu. Sisult tähendaks see taganemist senisest investeeringute tulumaksust vabastamise poliitikast, sest väga paljudes ettevõtetes sunnitaks ettevõtte kui terviku ärihuvide vastaselt dividende välja maksma ning nendelt dividendidelt ka tulumaksu maksma, selle asemel, et kasum ettevõtte arendamisesse suunata. “Lisaks seaks see sisse tänase päeva huvidest lähtuva vähemuse diktaadi ettevõtte pikema ja strateegilise huvi eest seisva tuumikinvestori üle,” ütles Urva.
“Meie seadustes on juba praegu piisavalt mehhanisme, mis kaitsevad väikeaktsionäre. Ülivaldav enamus neist väikeaktsionäridest on kehtivate seaduste raames vabatahtlikult valinud selle staatuse ja ma ei näe mingit põhjendust, miks peaks selles osas midagi niivõrd radikaalselt — et mitte öelda ülimalt ebademokraatlikult — muutma hakkama. Sellise muudatuse elluviimise tagajärjed oleksid Eesti majandusele rängad.”
Riik lõikaks seadusemuudatusest vähemusaktsionärina kasu
Oletades, et äriseadustikku jääb väikeaktsionäri otsustuse piirina kehtima kaks kolmandikku hääleõigust, oleks riigil võimalus saada poole kasumi ulatuses dividende Eesti Telekomi, Eesti Raudtee ja Estonian Airi vähemusaktsionärina.
Tänavusi majandustulemusi vaadates saaks riik dividendiosa suurendada vaid Eesti Raudtee puhul, kus tema osalus on 34%. Eesti Raudtee teenis möödunud aastal 347 mln krooni puhaskasumit ja maksab omanikele sellest dividendideks 96,2 mln krooni. Kui kehtiks uus nõue, võiks riik raudteefirmast saada praeguse 32 mln krooni asemel 59 mln kr dividende.
Estonain Airis on riigil 34%line osalus. Lennukompanii teenis 2003. aastal kasumit 81,4 mln krooni, esimest korda üle aastate.
Estonian Airi presidendi Erki Urva sõnul ei läinud tänavu dividendideks ühtegi krooni, kuna ettevõte on nii palju aastaid kahjumit teeninud, et kogu tulu jäi firmasse.
Eesti Telekomi puhul riik justkui nuriseda ei saaks. Telekomifirma jaotas 2003. majandusaasta 1,035 mld krooniselt puhaskasumist ja eelmiste perioodide 1,255 mld kroonini küündinud jaotamata kasumist aktsionäridele dividendideks 1,101 mld krooni. Eesti riigil on Telekomis 27,3protsendine osalus.
Äriseadustiku paragrahv 276 lg 1 täiendus
Aktsiaselts peab aktsionäridele välja maksma vähemalt poole summast, mida võib aktsionäride vahel kasumina jaotada.
Üldkoosoleku otsusega, mille poolt on antud vähemalt 2/3 (on pakutud ka varianti 3/4) üldkoosolekul esindatud häältest, võib kasumi jaotamise välistada või seda piirata.
Poolt
Rain Lõhmus, Investeerimisfirma LHV omanik: Eesti võib sellise sätte vastuvõtmise eest isegi rahvusvahelist tunnustust saada.
Urmas Volens, justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja: Juhul kui ettevõte dividende ei jaga, puudub väikeaktsionäril sageli võimalus saada oma aktsiatelt kasu.
Vastu
Reet Teder, Kaubandus-Tööstuskoja õigusosakonna juhataja: Me ei taha kuidagi leppida kasumi sundjaotamise nõudega.
Erki Urva, Estonian Airi juhatuse esimees: Sisult tähendaks see samm taganemist senisest investeeringute tulumaksust vabastamise poliitikast.
