Miliste oli isegi ostu vastu varem huvi tundnud, kuid Pindi temaga ühendust ei võtnud. Temas äratas kahtlust tehingu odav hind - vaid 138 000 eurot. Miliste sõnul ütles RKAS-i müügijuht Märt Mäe talle, et kinnistu väärtust ei hinnanud Pindi Kinnisvara - kuigi tegelikult koostas 2015. oktoobris hindamisakti just Pindi. Samuti olevat Mäe keeldunud talle hindamisakti näitamast.

“Helistasin kohe RKAS-ile ja küsisin, et kuidas see nii toimus - mina infot ei näinud. Müügijuht kinnitas, et kõik on hästi, lepingut on täidetud, ja hindamisakt polnud kindlasti Pindi tehtud. Palusin, et saatke, ma tahaks näha, aga ta keeldus seda infot mulle välja andmast,” ütles Miliste.

“See ei vasta tõele,” ütles Märt Mäe, olles küsimuse ära kuulanud. Pikematest kommentaaridest ta aga keeldus, öeldes, et ei näe põhjust otse ajakirjandusega suhelda. RKASi kommunikatsioonijuht polnud aga juba kolmapäeval saadetud küsimusele Mäe tegevuse kohta loo ilmumiseks sisuliselt vastanud.

Vahetult pärast loo ilmumist saatis RKAS kirjaliku kommentaari. Märt Mäe kohta esitatud süüdistust nimetab riigifirma laimuks.

Pindiga on sõlmitud kaks lepingut

Lool on aga ka laiem fookus. Antud kinnistu on vaid üks 143st, mida RKAS tänavu läbi Pindi peaks maha müüma. Tegelikult lõpeb 30. augustil aga kaks RKASi ja Pindi vahelist lepingut - üks on sõlmitud juba kaks aastat tagasi, teine tänavu.

Maaklerhanke kuulutas RKAS välja 2015. aasta mais. See kukkus aga läbi. RKAS teatas, et selle põhjuseks oli võitja - Pindi - maksuvõlg, mille ettevõte hiljem kõrvaldas.

Hange kuulutati uuesti välja täpselt kuu aega hiljem. Ka seekord võitis Pindi, kellega sõlmiti tolle aasta 22. juulil ka leping, mis oli määratud kestma tänavu 30. augustini.

Selle aasta märtsis kuulutas RKAS välja uue hanke. Jälle võitis Pindi ning lõppkuupäev on taas selle aasta 30. august. Hankeregistris puuduvad aga selle hanke dokumendid, sealhulgas väga oluline dokument - objektide loetelu.

Mängu tulevad juriidilised nüansid. Esimene hange oli avatud menetlusega. Hankeid lubab seadus aga korraldada väljakuulutamiseta ja läbirääkimistega, kui tellitakse uusi teenuseid, mis seisnevad samalt pakkujalt kuni kolm aastat varem sõlmitud lepingu alusel tellitud teenuste - antud juhul kinnisvara müügi - kordamises.

2015. aasta hanke puhul jättiski RKAS endale võimaluse tellitud teenust korrata. Nii puuduvad teise hanke juures igasugused dokumendid, seejuures objektide nimekiri, mida Pindi müüma peab.

Kooli 13 objekt on teistest palju kallim

RKAS saatis nüüd teise lepingu objektide loetelu (osa 1 ja osa 2). Ka seal puudub aga Kooli 13, mis lisati nimekirja alles veebruaris. "Hankeleping on sõlmitud sellisena, et hankijal on õigus lisada objekte lepingu kehtivuse ajal täiendavalt juurde. Võimalus on jäetud seetõttu, et kinnisvara antakse RKASile üle pidevalt ja ka sellist, mis on otstarbekas kohe müüki panna," kõlab selgitus.

Kooli 13 ruumide müük kinnitati tänavu jaanuaris, Pindi nimekirja lisati see hankelepingu muudatusega veebruaris. See objekt paistab aga ülejäänud poolesaja hulgast silma oma oluliselt kõrgema hinnaga, nagu võib nimekirja vaadates veenduda. Tõsi, seal on alghinnad, ja veel pole teada, kui suur osa neist on praeguseks müüdud.

Huvide konflikti olukorras, kus üks ja sama ettevõte nii kinnistu hinna määrab kui selle hiljem maha müüb, RKAS ei näe. "RKAS hankekohuslasena tellib nii maaklerteenuse kui ka hindamisteenuse hankemenetluse tulemusena. Ajalises raamis vaadatuna ei ole hindamisakti tellimise ajal veel teada mis viisil ja millal täpselt objekt müüki suunatakse," teatas riigifirma.