Eesti Energia vajutas pärast ressursitasu alandamist põlevkivijaamadel pedaali põhja
Eesti elektritoodang suurenes Eleringi teatel mais mullusega võrreldes koguni kaks kolmandikku 1018 gigavatt-tunnini. Kasvu põhjustas riigi mullukevadine otsus siduda ressursitasu nafta hinnaga, mispeale pani Eesti Energia täie hooga käima kõik oma põlevkivil töötavad elektrijaamad.
Eleringi teatel suurenes aastaga elektri tootmine mittetaastuvatest allikatest 74 protsenti 912 gigavatt-tunnini. Ka elektritarbimine kasvas aastases võrdluses mõnevõrra - viis protsenti 651 gigavatt-tunnini.
Siiski ületas mai kokkuvõttes kohalik tootmine elektritarbimist 367 gigavatt-tunniga ning elektrikaubandust arvesse võttes oli Eesti 352 gigavatt-tunniga ülejäägis.
Eleringi kommunikatsioonijuhi Ain Kösteri sõnul on tootmismahu kasvu taga peamiselt Eesti Energia elektrijaamad. Eesti Energia juhatuse liikme Andri Avila sõnul ongi põlevkivitööstus töötanud mullu juulist saadik praktiliselt täisvõimsusel, sest hind on hea.
"Hinnad energiaturgudel on tootmist soosinud ja oleme enda tootmise üles koormanud. Hindu on mõjutanud Põhjamaade hüdroreservuaaride tase, ülekandekaablite ning Läänemere piirkonna suurte elektrijaamade rikked ja hooldused," rääkis Avila. "Lisaks on abi olnud ka valitsuse möödunud aasta otsusest, millega seoti põlevkivi ressursitasud kütteõli maailmaturu hinnaga. See võimaldab madalama hinnaga perioodidel ettevõtetel ellu jääda ja töökohad säilitada ning kõrgema turuhinna puhul annab riigile jällegi suuremat maksutulu."
Avila sõnul ei saa ta praegu Eesti Energia mai täpsemaid tulemusi kommenteerida, sest ettevõte avaldab need koos teise kvartali majandustulemustega juuli lõpus esmalt investoritele. Tänavust ja mullust esimest kvartalit omavahel võrreldes suurenesid tänavu märgatavalt nii elektri kui ka õli toodangumahud, märkis Avila.
"Soome ja Baltimaade regioonis on Eesti ainus riik, kus toodetakse rohkem elektrit kui tarbitakse," lisas Avila. "2017. aasta esimese kvartali Eesti elektri netoeksport ulatus 800 gigavatt-tunnini, millest valdav enamus on Eesti Energia toodang. Elektri eksport on jätkunud ka aasta teises kvartalis."
Avila märkis, et juunis on elektri turuhind Eesti hinnapiirkonnas äärmiselt suures vahemikus kõikunud. Näiteks 7. juunil oli suurim päevasisene hindade vahe 16-kordne: kella 4 ja 5 vahel hommikul oli elektrihind 4,42 eurot MWh ning kella 8 ja 9 vahel 70,05 eurot MWh. 5. juunil aga küündis elektri turuhind kella 8 ja 9 ning 12 ja 13 vahel 100 euroni megavatt-tunni eest.
"Elektri turuhinna suurte hinnakõikumiste äriliseks kasuks pööramiseks on Eesti Energia enda baaskoormuse rahuldamiseks projekteeritud põlevkivielektrijaamad nutikamaks ehitanud ning toodame maksimaalselt kõrgemate turuhindade korral ja madalate hindade puhul koormame jaamad alla," lisas Avila. "Energiaturgude pikaajalisem väljavaade on paraku endiselt nõrk ning peame suutma efektiivsust parandada, et jätkuvalt konkurentsis püsida."
