Ettevõtluskõrgkooli juht : Eesti peaks Aafrikasse ja Aasiasse helgemate peade impordiks värbamiskeskused tegema

Praxise analüüsi kohaselt kaotab Eesti 2040. aastaks praeguste hõivemäärade jätkumisel 122 000 töötajat. Seetõttu võiks riik Ettevõtluskõrgkooli Mainor tegevjuhi Kristjan Oadi sõnul rajada Aafrika ja Aasia riikidesse värbamis- ja koolituskeskused ja alustada helgemate peade importi.

Kristjan Oadi sõnul võiks Eesti riik teha kasvava rahvastikuga, aga väheste võimalustega riikidesse värbamiskeskused, kus viiakse inglise keeles soodsalt läbi koolitusi vajaminevates valdkondades nagu IT või inseneeria ja ka eesti keele intensiivõpet. “Kursuse läbinutele saaksid ettevõtted teha suunatud pakkumisi ning oleks võimalus saada lihtsamalt elamisluba,” rääkis Oad.

„Eesti keele majad Narvas ja Tallinnas on õige samm, aga mõelda tuleb suuremalt. Olgu eesti keele, kultuuri ja tööoskuste keskused hakatuseks Mumbais ja Lagoses. Koos Eesti jaoks vajalike oskuste õpetamisega õpetataks ja kontrollitaks ka töökultuuri, hoiakuid ja tahtmist Eesti-suguses ühiskonnas kohaneda.“

Eesti vajab Oadi sõnul juurde ajusid ja töökäsi. Kontrollimata massi ei taha aga keegi. Seepärast toimuks tõeliselt motiveeritud uuseestlaste sõelumine juba välisriigis asuvas keskuses. Need keskused võiks avada Eesti ettevõtete, kõrgkoolide ja saatkondade koostöös. Saatkonnad saaksid võimsama rolli riigi tutvustaja ja väravana Eestisse.

"Lihtsustatult öeldes tuleks nutikas India või Nigeeria poiss või tüdruk kursusele ning parimad saaksid tööpakkumise ja kutse Eestisse,” rääkis Oad.