Intriig Toompeal
“See, et peaministriga kohtumine lõppes riiuga, on üle pingutatud,” ütles kohtumisel viibinud Tartu Ülikooli rektor Jaak Aaviksoo. “Peaminister ei pidanud meie ideed küpseks,” märkis ta diplomaatiliselt, tuues välja, et Parts pidas problemaatiliseks rahastamisskeemi, mis hammustaks riigilt liiga suure tüki.
Nii Vahur Kraft kui ka Juhan Parts ei soovinud anda plaanitava fondi teemal kommentaare.
Kolmapäevane kohtumine oli seotud reedel toimunud nn saja targa kogunemisega Teaduste Akadeemia saalis, kus SAK andis riigikogu esinaisele Ene Ergmale üle Eesti Arengufondi ehk riskikapitalifondi plaani. Eesti Panga, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja Hansapanga asutatud SAKi kõrval ajab fondiideed valitsus, kes on loonud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis töörühma, mida juhib idee peamine generaator Raul Malmstein.
Mõlema riikliku riskikapitalifondi eesmärk on riiklike investeeringutega soodustada innovatiivsete ettevõtete arengut, mis omakorda tagab Eesti majanduse konkurentsivõime kasvu.
Suurim erinevus kahe konkureeriva idee tegevuspõhimõtetes on rahastamisskeemid. Valitsus soovib fondi põhikapitaliks 500 miljonit krooni, mille investeerib viie aasta jooksul, SAK aga tahab fondi põhikapitaliks 2–4 miljardit krooni, soovides investeerida vaid selle tootluse, hinnanguliselt 150–200 miljonit krooni aastas. Mõlemad pooled sirutavad fondi kapitalivajaduses käe riigi stabiliseerimisfondi järele, mille turuväärtus on praegu 4,6 miljardit krooni.
SAKi juht Meelik Kattago ütles, et valitsuse aetav riskikapitalifond ei aita Eesti arengut. “Raul Malmstein arvab, et on vaja luua fond, rumala raha fond, mis hakkab oma põhikapitali kasutama,” märkis ta. Tema sõnul kasutaks SAK kogemustega Soome Sitra vettpidavat mudelit.
Raul Malmstein sõnas, et tema kahte ideed väga konkureerivaks ei pea, kui just “SAK ei soovi Eesti Panga kasumit kapitaliks kasutada”. Malmsteini sõnul ei pea ta riigi esindajana SAKi ideed riigimehelikuks lähenemiseks. “See nägemus eeldab riigilt väga suurt panustamist, mis Eesti mõistes on pretsedenditu rahaeraldus,” põhjendas ta.
Malmsteini sõnul on SAKil ambitsioon riskikapitalifond luua seepärast, et see tähendab organisatsioonile elu või surma. Meelik Kattago kinnitas, et SAKi nõukogu võttis sügisel vastu otsuse, et riskikapitalifond saab selle loomisest asutuse põhitegevusalaks.
Kui majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi töörühm kavatseb riskikapitalifondi ideed presenteerida juuni alguses valitsusele, siis SAK on valinud sihtgrupiks Riigikogu. Meelik Kattago on oma ideed käinud tutvustamas kõigis fraktsioonides, lisaks käis Riigikogu majanduskomisjon Soomes Sitras ning juulikuus on kavas Riigikogu liikmete väljasõiduistung, kus on plaanis vaid fondi idee arutamine. Lõppeesmärgiks on, et sügisel võiks keegi Riigikogu liige algatada sellekohase seaduseelnõu.
Majandusministeeriumi riskikapitali töögrupi liige, MicroLinki juhi Allan Martinsoni hinnangul on jõutud kahe idee arendamisega punkti, kus tuleb ühise laua istuda ja konsensus saavutada. “Pole midagi halba selles, et on kaks konkureerivat kontseptsiooni. Aga juhul, kui läheb tegemiseks, peab kahest vastandlikust nägemusest valima ühe.”
Soome riskifond sai rikkaks tänu Nokiale
Nokia vanema asepresidendi ja tehnoloogianõuniku Yrjö Neuvo sõnul on riskikapitalifondi loomine hea idee, sest kui firma alustab, on tal väga raske toetust saada.
“Sellise fondi kasulikkuses pole kahtlust, ta on hästi funktsioneeriva ühiskonna üks osa,” märkis ta. Soomes on tema sõnul mänginud riskikapitalifondid palju aastaid tähtsat rolli. “Nad on aidanud potentsiaali ja hea äriplaaniga, kuid vähese stardirahaga firmadel kasvada,” märkis Neuvo. Märkides, et Soomes on mitu riskikapitalifondi, toonitas Neuvo, et nad on keskendunud eri valdkondade firmade aitamisele ja nii on see tema sõnul ka õige.
Tuntud Soome tehnoloogiaprofessor Neuvo lisas, et Soome iseseisev avalik-õiguslik Sitra fond sai kuulsaks ja jalad alla just tänu Nokia kiirele tehnoloogilisele arengule 1990. aastate alguses, sest ka Sitra fondil oli Nokia aktsiaid.
“Sitra sai rikkaks tänu Nokia aktsiale,” ütles Neuvo, kellel isiklikult on samuti Nokia aktsiaid, kui palju täpselt, ei osanud professor öelda.
Tallina Tehnikaülikoolis oli Neuvol eile kavas uurida, kui kõrgel tasemel on Eesti tehnoloogiauuringud. “Mine tea, võib-olla saab teie teadurite oskusi ka Nokia tehnoloogia arengul ära kasutada,” märkis Neuvo. Tema andmetel töötab Nokia kontsernis inimesi rohkem kui 60 maailma riigist, nende seas on ka hiinlasi, hindusid ja lõuna-aafriklasi. Kui palju eestlasi Nokias töötab, Neuvo öelda ei osanud.
Tehnoloogia arengusse investeerib Nokia kogu käibest igal aastal enam kui kümnendiku. Tema sõnul on iga kolmas Nokia töötaja seotud kontserni tehnoloogilise arenguga.
Neuvo lisas, et tema vanaisa vend Kalle Väisälä oli eestikeelse Tartu Ülikooli esimene matemaatikaprofessor.
Professor Neuvo liitus Nokiaga 1993. aastal. Ta on välja õpetanud 30 doktorikraadiga teadlast, kellest enamik töötab Nokia kontserni heaks. Tema nimel on registreeritud 31 patenti.
Kahe konkureeriva fondi kavad erinevad oluliselt
Eesti Arengufond
Strateegiliste Algatuste Keskuse kava:
riiklik riskikapitalifond
majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tegevuspõhimõtted:
Allikas: SAK, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
