Ökonomist: Eesti saavutab 20 aastaga 85% Soome elatustasemest
Eesti peaks 15–20 aastaga jõudma 85% tasemele Soome reaalsest elatustasemest, kinnitab Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
Oja, kijrutab keskpanga blogis, et Eesti palgatase on Soome omast ligikaudu kaks ja pool korda madalam ehk meie palgad moodustavad Soome palkadest umbes 40%. Samal ajal on Eestis aga ka hinnatase madalam, Soomega võrreldes 60%. Madalamate hindade tõttu ei jää reaalne elatustase Soomest nii palju maha, kui võiks arvata pelgalt palkade põhjal. Levinuim elatustaseme näitaja, SKT elaniku kohta, moodustab Eestis samadesse hindadesse viiduna Soome omast 68%.
Kui Eesti majanduskasv elaniku kohta oleks edaspidi 3% aastas ja Soome majandus kasvaks samas tempos kui viimase 20 aasta jooksul, jõuaks Eesti elatustase Soomele järele ligikaudu 30 aastaga, märgib Oja. Kolmeprotsendine kasv on tema sõnul aga pikema perioodi keskmisena väga optimistlik ootus, sest tulevikus Eesti majanduskasv tõenäoliselt aeglustub ja kujuneb kaugemas ettevaates kolmest protsendist aeglasemaks. Viimase 21 aastaga on Eesti SKT elaniku kohta kasvanud keskmiselt 4,4% aastas, Soomes 1,7%.
Rahvusvaheliste organisatsioonide prognooside järgi ei jõua Eesti elatustase Soomele järele nii pea. Prognooside järgi jätkub järgmise kümne, kahekümne aasta jooksul üsna kiire sissetulekutaseme ühtlustumine. Järgmise 15–20 aasta jooksul peaksime erinevate organisatsioonide prognooside põhjal jõudma ligikaudu 85% tasemele Soome reaalsest elatustasemest. Kui ka hinnad ühtlustuksid sarnasele tasemele, tähendaks see, et palgad peaksid olema Eestis 25%–30% väiksemad kui Soomes, märgib Oja. Palgaerinevus oleks seega veidi suurem kui praegu Eesti ja Leedu vahel. See tähendab aga Oja sõnul ka seda, et Eesti palgad ja hinnad peaksid kasvama märksa kiiremini kui Soomes.
Päris Soome tasemele ei pruugi Eesti kunagi jõuda
Pikendades Eesti Panga ja Soome Panga viimaseid majandusprognoose Euroopa Komisjoni pikaajaliste prognoosieeldustega, peaks Eesti SKT elaniku kohta jõudma 2025. aastaks ligikaudu 80%ni ja 2035. aastaks 87%ni Soome tasemest. Sealt edasi peatub aga Oja sõnul sissetulekute ühtlustamine osalt Eesti ebasoodsama rahvastiku olukorra tõttu, osalt aga tõenäoliselt hoopis selliste prognooside tehnilise omapära tõttu – riikide SKT kasvumäärad aja jooksul ühtlustuvad.
Eesti Panga makromudelis on pikaajalise kasvu trend üles ehitatud sarnaselt. Tootlikkuse kasv ühtlustub kauges tulevikus Euroopa Liidu keskmise tootlikkuse kasvuga. Seni, kuni tootlikkus Eestis jääb alla Euroopa Liidu keskmisele, kasvab aga Eestis tootlikkus tehnoloogia ülevõtmise tõttu kiiremini kui Euroopa Liidus keskmiselt ja kauges tulevikus elatustasemed ühtlustuvad. Mida kõrgem on elatustase, seda aeglasemaks muutub meie majanduskasv.
Oja tõdeb, et kümneks, kahekümneks või viiekümneks aastaks tehtud prognoosid ei saa olla kuigi täpsed. Neid ei tasu võtta puhta kullana, aga midagi need siiski näitavad.
