PUUST JA PUNASEKS: Kuidas on sanktsioonid mõjutanud Venemaad, kuidas Euroopa Liidu riike?
Eile kohtusid Saksamaal G20 kohtumisel esmakordselt näost-näkku USA president Donald Trump ning Venemaa ametivend Vladimir Putin. Suletud uste taga tulid jutuks ka sanktsioonid, mille lääneriigid on Venemaale Ukraina ründamise eest kehtestanud - Trump tahab Putinilt Minski lepete täitmist. Viimane omakorda on pannud embargo peale mitmetele Lääne toodetele. Milline on olnud nende mõju Venemaale? Milline aga Euroopa Liidule endale? Pilt on väga kirju ning on nii võitjaid kui kaotajaid. Kogu lugu sai alguse 2014. aastal, kui Venemaa annekteeris Krimmi.
Esmalt vaatame mõju Venemaale. Pärast kaht aastat majanduslangust prognoositakse, et Venemaa taastub pisut. 2015. aastal kukkus riigi SKT 2,8%, aasta hiljem 0,2%. Juba 2016. aasta 4. kvartali kasv oli 0,3% ning prognoos 2017. aastaks näitab 1,2% plussi ning 2018. aasta tulemus võib olla 1,4%.
Venemaa olukorrast rääkides on oluline mainida, et nafta hind on stabiliseerunud 50 USA dollari peale barreli eest.
Rubla on samuti muutumas tugevamaks. Praegu on kurss umbes 56 rubla ühe USA dollari eest. Rekordmadal oli see 2016. aasta jaanuaris, kui see oli 81 rubla dollari eest.
Eelarvedefitsiit kasvas 2016. aastal 3,5 protsendini SKT-st, aasta varem oli see 2,4%.
Venemaa oli sunnitud kasutama väga suuri summasid oma reservfondist, et defitsiiti leevendada. 2014. aastal oli reservis 85 miljardit USA dollarit ning see on kukkunud lausa 81% võrra 16,1 miljardi peale.
2017. aasta aprillis oli inflatsioon riigis 4%.
Riik pidi pangandussektorit toetama 1 triljoni rublaga, kuid endiselt on pankades halbade laenude osakaal küllalt suur. 8% kodumajapidamiste ning 6% ettevõtlussektori laenudest on nö halvad.
Riiki on tabanud ka suur kapitali väljavool. See oli eriti suur 2014. aastal, siis kukkus see oluliselt. 2017. aasta esimene kvartal näitab, et sel aastal võib väljavool taas suureneda (vaata tabelit).
Venemaa valitsus on alates 2017. aasta algusest võtnud 4,2 miljardit eurot laenu ning on seda kulutanud vaid siseriiklikult. Euroopa Liidus korraldati kaks valitsuse võlakirjade müüki väärtuses 2,7 miljardit eurot.
Riigi võlakirjade välja andmine on 2017. aastal oluliselt hoogustunud, jõudes juba 18,9 miljardi euroni. Aasta tagasi samal ajal oli see 10,3 miljardit eurot.
Mõju Euroopa Liidule
On arvutatud, et üleüldine kahepidiste sanktsioonide mõju oli 2016. aastal Euroopa Liidu majandusele -0,1% SKT-st. Prognoositakse, et 2017. aastal on mõju 0%.
2016. aastal kukkus Euroopa Liidu eksport Venemaale 1,8%, import Venemaalt kukkus 13%.
Allolevates tabelites on toodud ära see, kuidas sanktsioonid on mõjunud Euroopa Liidu riikidele. Nii Venemaaga seotud impordile kui ekspordile. Lugeja võib ise tabeli tulpasid reastada, kuid mõned olulisemad tahud toome ka eraldi välja.
Impordi osas on võrreldes 2013. aastaga enim kukkunud Venemaa ja Horvaatia vaheline kaubandus, lausa 72%. Jägnevad Ungari, Hispaania ja Tšehhi Vabariik. Tabeli teises otsas on küll miniriigid Malta ja Luksemburg, kuid nende puhul on algsumma olnud lihtsalt väga väike. Import on aga suures mahus kasvanud ka Taani, Kürpose, Iirimaa ja Portugali osas. Eesti import Venemaalt on sel perioodil kukkunud vaid 8%, kuid suurem kukkumine toimus juba pronksiöö järgsetel aastatel.
2015. ja 2016. aasta võrdluses kukkus suurematest riikidest import Venemaalt enim Tšehhi Vabariigil ning Horvaatial.
Suurim importija on Saksamaa 23,99 miljardi euroga, aga veel 2013. aastal oli see üle 39 miljardi. Teine ja kolmas on Holland ning Itaalia, kus samuti on aastatega toimunud suur langus.
Ka suurim eksportija on Saksamaa. Siin on summa ligi 38 miljardilt eurolt kukkunud 21,66 miljardini.
Taas pääseb pildile väike Malta, kus on ekspordi osas toimunud suurim kukkumine, lausa 92%. Summasid loetakse nende puhul siiski miljonites. Suurematest riikidest on enim langenud Austria eksport Venemaale. Selles tabelis on tipus ka Eesti -45 protsendiga. Enam kui 1,4 miljardilt on eksport kukkunud 776 000 000 peale.
Samas ei ole näha, et Venemaa oleks Euroopa Liitu mõne teise piirkonna või riigiga olulisel määral asendanud.
Venemaa vastusanktsioonide mõju
Kõige enam mõjutab Euroopa Liitu Venemaa poolt seatud põllumajandussaaduste impordikeeld. Selle mõju on olnud 5,1 miljardit eurot. Keelu alt väljas olevate toodete eksport on vahepealsel ajal isegi veidi suurenenud.
Samas on selle ajaga kasvanud Euroopa Liidu eksport kolmandatesse riikidesse üldiselt. 2016. aastal jõudis see rekortasemele ehk 131 miljardi euroni (2013. aastaga kasv 9,2%). Suurimat kasvu näitab siin eksport USAsse, Hiinasse, Jaapanisse, Vietnami ja Koreasse.
Suurema osa embargo all olevate kaupade eksport taastus 2016. aastal. Eriti sealiha eksport ja seda tänu Hiinale. Samas juustu, puuvilja, kodulinnuliha ning piimapulbrite maht on 2013. aastaga võrreldes endiselt madalam.
Tabelitest on näha, et põllumajandustoodete eksport on enim kukkunud Soomel, Leedul ja Eestil. Veidi "paremini" on läinud Lätil ja Bulgaarial. Kasvunumbreid näitavad Iirimaa, Hispaania ja Horvaatia.
Samal ajal toob Venemaalt varasemast tunduvalt vähem põllumajandustoodangut sisse suurematest riikidest Taani, Kreeka ja Soome. Eesti on siingi tabeli esimeses pooles.
