Igemehaigused saab laias laastus jagada kaheks: gingiviit ehk igemepõletik ja parodontiit ehk hamba kinnitusaparaati kahjustav põletik, ütles Unimedi ühendatud kliinikute hambaarst Katrin Abel.

Enamasti põhjustab neist esimest mikroobidest koosneva katu kogunemine hammaste igemepiirile ehk lihtsamalt öeldes puudulik suuhügieen. Samuti aitavad tõve tekkele kaasa ka suitsetamine, geneetiline eelsoodumus, diabeet, hormonaalsed muutused (nt rasedus), stress, mõned ravimid ja üldhaigused.

Igemepõletiku ehk gingviidi esimeseks tunnuseks ongi igemete veritsus, mis ilmneb hammaste puhastamisel. Kui midagi ette ei võeta ja hambakattu aina koguneb, süveneb põletik nõnda, et ige tursub ning muutub punetavaks ja hellaks. Märkimisväärseid vaevusi gingiviit siiski veel ei põhjusta.

Järgmine samm on parodontiit

Ravimata gingiviit võib areneda edasi parodontiidiks. See krooniline haigus ei ole enam naljaasi, vaid võib hävitada hambaid ümbritseva luu, tekitada hammaste liikuvust ning hiljem põhjustada lausa hammaste välja kukkumist.

Sümptomid on samad, mis gingiviidi puhul, lisaks võib tekkida halb hingeõhk ja maitse suus ning haiguse hilisemas faasis hammaste liikuvus, mäda eritumine igeme vahelt ja valu.

Tasub teada, et gingviiti on võimalik täielikult välja ravida, kuid parodontiidi tekitatud kahjustused on paraku pöördumatud, sest hävinud igeme- ja luukudet ei ole võimalik enam taastada.

Ära lõhu hambaharjaga oma igemeid!

Mitte alati ei viita veritsus hambapesu ajal igemehaigustele - see võib anda märk sellest, et tegutsed hambaharjaga suus liiga jõuliselt. Liigse jõuga pesemist sageli ise ei tunnetata, kuid igemed reageerivad hambapesule veritsusega. Kui nüüd valel viisil harjamist jätkata, viib see igeme taandumiseni ning seega hambakaelte paljastumiseni.

Loe pikemalt Kliinik.ee lehelt.