Maksuvõlgu on mõisal olnud varemgi: 2014. aastal jäi võlg eri kuudel vahemikku umbes 1300 eurost kuni 16 500 euroni, aasta hiljem jäi võlasumma alla viiekohalise numbri vaid kolmel kuul ning 2016. aastal oli enamikul kuudel 30 000 - 40 000 euro kanti, kirjutab ERR Uudised.

Alates eelmise aasta novembrist on võlg igakuiselt kasvanud ja ulatub 18. juuli seisuga 120 492 euroni, millele lisandub intressivõlg 5475 eurot. Maksuvõlast on ajatatud 67 701 eurot.

"Maksuvõlg on tingitud mitmest asjaolust. Esmalt kindlasti sellest, et olen halb majandaja. Arvatavasti ka sellest, et maksan palgad välja enne kui maksud ehk olen parema meelega võlgu riigile kui töötajatele," ütles Kross ERRile.

Peale selle on tema sõnul võlgade taga ka varem tehtud personalipoliitilised möödalaskmised, kuid alates eelmise aasta lõpust on paigas meeskond, millega ta on väga rahul.

"Võiks ju ka ka väita, et kuna me ei maksa ümbrikupalka, siis saab täiega Eesti liiga kõrget tööjõumaksu nautida. Oluline on ka ajaloolise traditsiooni järgimine, Eesti mõisad on juba keskajast saadik enamasti kellelegi võlgu olnud," lisas Kross.

Suurem osa maksuvõlast on tema kinnitusel graafikuga ajatatud ja seda tasutakse korrapäraselt.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid