Kuidas Monsanto teadlasi kinni maksab
2014. aastal sai toitumisekspert Carole Bartolotto ootamatu Twitteri-sõnumi. Naine oli osalenud konverentsil, kus kuulis loengut, mis tema meelest liialdas GMO-toitude võimalikku kahjulikkust. Muretsedes tema hinnangul GMO-de suhtes võltsinfot sisaldava meediakajastuse pärast, hakkas ta sel teemal kirjutama, mis tõmbas Monsanto tähelepanu.
Monsanto tehnoloogiajuht Robert Fraley kirjutas talle Twitteris ja kutsus teda ettevõtte peakorterisse külla. "Ma võin teie reisikulude eest hoolitseda, kui te olete dialoogist huvitatud," kirjutas mees. Bartolotto keeldus oma sõnul, kuna tundis, et Monsanto üritab teda ära osta.
Asjad pöörasid halvaks siis, kui Bartolotto kirjutas Huffington Postis artikli, milles viitas sellele, et GMO-sid "ohutuks" tunnistavad artiklid põhinesid täielikult loomkatsetel. "Neid katseid esitatakse kinnitusena, et GMO-d on täielikult ohutud. Miski ei võiks tõest kaugemal olla," kirjutas ta.
Artikli peale aktiviseerusid GMO-pooldajad, nagu teadusajakirjanik Keith Kloor, kes saatis kahele teisele pooldajale - Florida ülikooli õppejõule Kevin Foltale ja taimegeneetikule Karl Haro von Mogelile - kirja, paludes nende abi. Kloor on tuntud selle poolest, et ründab teravalt kõiki, kes temaga nõus pole. Nende hulka on mahtunud isegi maailmakuulus "Musta Luige" autor Nassim Taleb.
Salajane toetus
Järgnevalt Foltast lähemalt. New York Times kirjutas 2015. aasta septembris, kuidas Folta oli saanud Monsantolt varjatult raha. Samamoodi oli raha saanud näiliselt iseseiseva "Academics Review" juht Bruce Chassy. Idee selle organisatsiooni loomiseks oli aga tulnud Monsanto töötajalt.
Kloor, Folta ja von Mogel leppisid meilitsi kokku, kuidas Bartolettot diskrediteerida. Viimasele meenutas see tubaka- ja suhkrutööstuse klassikalisi võtteid. "Päris kahju, et meil ei ole lubatud avalikku dialoogi pidada. See ei olnud aus ajakirjandus - nad üritasid mind hirmukülvajana näidata," sõnas ta.
Järgmiseks võtsid Kloor ja Folta sihikule tuntud teaduse populariseerija Bill Nye, kes oli aastaid GMO-sid kritiseerinud. Probleem oli aga selles, et Folta oli Monsantolt just raha saanud. Lõpuks otsustas Kloor aga artikli avaldada, mainimata poole sõnagagi Folta seoseid Monsantoga. Seepeale Nye murduski ja muutis oma vaateid 180 kraadi erinevaks. Ta kutsus oma saatesse külla Monsanto töötaja. "Nye näitab siin välja kallutatust, mis on kahjulik just sellele teaduslikule objektiivsusele, mida ta üritab kaitsta," kirjutas seepeale Vox.
"On palju viise, kuidas teadlastel saavad olla seosed tööstusega," kommenteeris Harvardi professor Eric Campell. "Üks neist on uurimistöö toetamine. Aga samuti võib maksta kinni kulusid või maksta just selle eest, et teadlane ei esineks."
Tõde tuleb päevavalgele
2015. aasta alguses läks asi seltskonna jaoks halvaks. Ajakirjanikud hakkasid esitama teabenõudeid, et saada infot teadlaste kohta, keda nad kahtlustasid sidemetes GMO-tööstusega.
Seepeale käivitati PR-kampaania, mis üritas neid teabenõudeid näidata kui ahistamiskampaaniat. Folta meilid jõudsid aga ajakirjanike kätte. Ta kirjutas Kloorile: "Hakkasin eile öösel meile läbi vaatama ja ma arvan, et parem on need ise avaldada - aga selektiivselt."
Kuu hiljem kirjutati asjast juba NYT esileheküljel. "Folta on osa tööstuskonsultantide, lobistide ja juhtide siseringist, kes on välja töötanud strateegia, kuidas blokeerida osariikide püüdlusi GMO-de toidusiltidele välja toomise vastu. Nad on viimasel ajal üritanud ka läbi suruda seadusi, mis keelaks osariikidel seda infot siltidel esitada," seisis artiklis.
